Metsamajandus

Maastikuökoloog: puid langetades tuleb säilitada mets kui kooslus

Foto: Ivo Kruusamägi

Tartu ülikooli maastikuökoloogia teadur Anneli Palo sõnul on puit ainult üks osa metsa hüvedest ja selle mahavõtmine tuleb planeerida ja teostada nii, et jääks alles mets kui vaheldusrikas liigirohke kompleks.

“Lisaks raiutavale mahule on oluline, kus ja kuidas raiutakse,” ütles Palo. “Kõigis neis kolmes punktis võib tänase metsamajanduse tunnistada jätkusuutmatuks. Puud ei saa Eestimaalt tõesti veel niipea otsa, kuid mets on enam kui kogum puid.”

Palo sõnul ei tohiks Eesti metsa võrrelda porgandipõlluga, sest puid saab sarnaselt porganditega kasvatada taimlas või parimal juhul jõulukuuseistandikus.

“Veidigi vanemaks saades vajavad puud aina enam seensümbionte ja toitainete ümbertöötlejaid mulla mikroosakeste tasandil,” rääkis Palo. “Kui tõmmata paralleel inimeste maailmaga, siis teatavasti tähendas mikroskoobi leiutamine sõda bakteritele. Mingil hetkel jõuti arusaamisele, et paljud bakterid ja muud mikroorganismid on meile kas otseselt kasulikud või vajalikud üksteise mõju tasakaalustamiseks.”

“Täna räägitakse jälle, et laske lastel kõike käperdada ja suhu toppida, võtke neile lemmikloomad, ärge kasutage kodus antibakteriaalset seepi ega kangeid puhastusvahendeid ning sööge hapendatud toitu,” ütles Palo ja lisas, et samasugune keeruline kooslus toimib ka metsades.

“Mõnda aega suudavad aastatuhandete jooksul kujunenud muld ja kõdukiht veel puid kasvatada, kuid nn uus mets vaesub ja haigestub seda kiiremini, mida nooremalt seal puud raiutakse ja mida vähem puitu jäetakse metsa,” rääkis Palo.

Palo sõnul on tingituna tehnoloogia arengust ja inimeste igapäevaellu juurutatud tarbekaupadest vähenenud nõudlus looduslikult vastupidava ehituspuidu järele. Puidust valmistatakse koos abiainetega hoopis nii eri ehitusmaterjale kui ka paberi- ja tekstiilitooteid.

“Niinimetatud tselluloositooraineks sobivad puud võivad olla peenemad ja nooremad, seega katkestatakse mets kui koosluse areng aina nooremas eas,” ütles Palo ja lisas, et seda tehakse kahjuks üha suurematel pindadel.

“Mets kui kooslus koosneb lisaks puudele aga kujuteldamatult paljudest liikidest, kellest enamik on inimsilmale nähtamatud, suurt osa silmaga nähtavaistki tunnevad vaid eriteadlased,” ütles ta.

Märksõnad: , ,
Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.