Kõik see peab toimuma ajavahemikus mai keskpaigast kuni 1. juunini. “Ajaaken on väga lühike, sest üraskid tulevad maa peale, kui maapinna temperatuur tõuseb kümne soojakraadini,” ütles Sepp. “Seejärel nad lendavad ringi ja munevad koore all.”
Miljonid putukad
Puu peab minema toimetama enne, kui üraskid pääsevad koore alt välja. “Kui teha seda liiga vara, on see kasutu,” sõnas Sepp. “Kui jääd aga hiljaks, on üraskid juba jalga lasknud ja uude kohta läinud.” Siinkohal ei käi jutt saja või tuhande üraski kohta, rändavaid putukaid on miljoneid.
Sepa sõnul on probleemiks see, et RMK kavatseb maha võtta 400 000 tihumeetrit kahjustatud metsa. “Üraskid loomulikult asustavad ka maha raiutud materjali,” sõnas ta. “RMK võtab nii suurtes kogustes metsa maha ja veab seda mööda Eestit laiali.”
Veega pritsimine
“Aga me ei jõua kogu materjali õigel ajal metsast välja tuua ja üraskid saavad hakata kanda kinnitama,” rääkis Sepp. “Siis läheb puit saekaatri platsile, kus üraskid elavad rahus edasi, tulevad puidu seest välja ja vaatavad: “Ossa issand, siin on veel materjali, mida süüa.” Ja märkavad: “Oo, kõrval on veel kuusemets,” ja panevad sinna edasi.”
Selleks, et üraskid edasi ei elutseks, peaks puitu pritsima veega. Paraku teeb seda Eestis vaid üks firma. Veega pritsimist on vaja selleks, et puu ei nakatuks seenhaigusesse, ka aitab see üraskite vastu. Kui vett pritsitakse pidevalt puule peale, siis üraskid hukkuvad.
