14 aastat metsas töötanud Mati Sepa sõnul on RMK üraskitõrje aktsioonist rohkem kahju kui kasu: üraskitest pääsemiseks piisaks kümneid kordi väiksemast raiest, praeguse mahu juures on oht, et ürask levib hoopis järgmistesse metsadesse.
RMKl on plaanis võtta üraskitõrje käigus maha 400 000 tihumeetrit metsa. Mati Sepp on skeptiline, kas nii palju jõutakse raiuda, pigem on suurusjärk poole väiksem.
“Tean, et tööd juba käivad, need algasid vist 20. aprillil,” ütles Sepp. “Rohkem lihtsalt ei jõuta kiiresti maha võtta, sest tehnika on küll võimas, aga sellelgi tuleb oma piir ette. Harvesterid töötavad ülikiiresti, nad lähevad ühest koldest teise nagu rändrohutirtsu parv.”
Ideaalne keskkond üraskitele
Selleks, et näha, kuidas RMK üraskiprobleemile läheneb, külastas Sepp sel nädalal mitut raiekohta. “Valisin need suvaliselt välja, mul polnud õrna aimugi, mis mind ees ootab,” sõnas Sepp.
“Ühes märgitud koldes oli varasemalt – kas 2018. või 2019. aastal – tehtud juba sanitaarraie,” ütles Sepp. “Maha oli raiutud kõik kuivanud kuused, ka lamapuit, mis aitaks üraskikollet ohjata.”
Sepa sõnul olid hävinud üraskitest toituvate putukate elupaigad. “Samuti oli RMK teinud lageraiet, mis oli omakorda tekitanud tormimurdu,” sõnas ta.
“Üraskitele oli loodud ideaalne elukeskkond, sest kõik kuivanud kuused olid viidud minema,” ütles Sepp. “See aitab üraskitel tohutult kanda kinnitada. Nägin, et RMK oli teinud nii palju valesti, kui võimalik, et ürask ainult metsa pääseks.”
Rohkem kui vaja
Sepa sõnul on teatised raiemahute kohta igal pool natuke kõrgemad, isegi sada tihumeetrit rohkem, kui on kahjustatud puude ulatus. “Kuna olen Keskkonnainspektsiooniga koostööd teinud, siis tean, et nad ütlevad niimoodi: kui puu on maha raiutud, siis nemad ei saa enam kontrollida, kas see oli sanitaarraie nõuetele vastav puu,” sõnas Sepp.
“Kui on sanitaarraiel 140 tihumeetrit märgitud, aga kahjustatud puid on tegelikult 30 tihumeetrit, võivad nad ükskõik mis puud maha lõigata,” ütles Sepp.
Sepa sõnul raiutakse praegu üraskikoldeid maha, aga üraskid põõnavad tegelikult maa all. Seega peaks rihtima õiget ajaauku, võtma maha vaid kindlad puud ja toimetama need metsast minema.
Püünispuudest oleks abi
Õigemini piisaks sellest, kui langetada vaid püünispuid. “Ühe hektari peale piisab viiest kuni kümnest püünispuust, mis teeb kokku kolm-neli tihumeetrit,” sõnas Sepp. “RMK metsas ei leia ühtegi püünispuud. Ka Keskkonnaagentuuri peaspetsialist Heino Õunap on öelnud, et vaid mõni üksik eramaaomanik kasutab püünispuid, kõik teised tegelevad lihtsalt raiumise ja materjali kogumisega.”
Sepa arvates oleks mõistlik raiuda umbes 5000-10 000 tihumeetri jagu püünispuid. Püünispuu toimib nii: näiteks mahalangenud puul võetakse maha oksad ja see tõstetakse maapinnast veidi kõrgemale. Ilma soojenedes hakkab puust erituma vaiku. “Vaigujooks meelitab üraskeid ligi,” sõnas Sepp. Maa sees pesitsevad üraskid tunnevad lõhna ja võtavad suuna püünispuule.
Väike ajaaken
Sepa sõnul söövad üraskid end puu sisse, emaputukas teeb peakäigu, kuhu muneb vastsed, kes asuvad peagi tegutsema. Üraskitest vallutatud puudelt tuleb koorida koor, matta see vähemalt 50 sentimeetri sügavusele maa alla ja toimetama puit saekaatrisse.
Kõik see peab toimuma ajavahemikus mai keskpaigast kuni 1. juunini. “Ajaaken on väga lühike, sest üraskid tulevad maa peale, kui maapinna temperatuur tõuseb kümne soojakraadini,” ütles Sepp. “Seejärel nad lendavad ringi ja munevad koore all.”
Miljonid putukad
Puu peab minema toimetama enne, kui üraskid pääsevad koore alt välja. “Kui teha seda liiga vara, on see kasutu,” sõnas Sepp. “Kui jääd aga hiljaks, on üraskid juba jalga lasknud ja uude kohta läinud.” Siinkohal ei käi jutt saja või tuhande üraski kohta, rändavaid putukaid on miljoneid.
Sepa sõnul on probleemiks see, et RMK kavatseb maha võtta 400 000 tihumeetrit kahjustatud metsa. “Üraskid loomulikult asustavad ka maha raiutud materjali,” sõnas ta. “RMK võtab nii suurtes kogustes metsa maha ja veab seda mööda Eestit laiali.”
Veega pritsimine
“Aga me ei jõua kogu materjali õigel ajal metsast välja tuua ja üraskid saavad hakata kanda kinnitama,” rääkis Sepp. “Siis läheb puit saekaatri platsile, kus üraskid elavad rahus edasi, tulevad puidu seest välja ja vaatavad: “Ossa issand, siin on veel materjali, mida süüa.” Ja märkavad: “Oo, kõrval on veel kuusemets,” ja panevad sinna edasi.”
Selleks, et üraskid edasi ei elutseks, peaks puitu pritsima veega. Paraku teeb seda Eestis vaid üks firma. Veega pritsimist on vaja selleks, et puu ei nakatuks seenhaigusesse, ka aitab see üraskite vastu. Kui vett pritsitakse pidevalt puule peale, siis üraskid hukkuvad.
Sepp tõmbas üraski levikut puudutavas Facebooki postitatud videos paralleeli koroonaga. “Inimesed liikusid väga suuri vahemaid, tänu sellele sai haigus levida,” ütles ta. “Siin kehtib sama loogika. Üraskitel on omal jalal raskem liikuda, aga kui inimene viib nad 30 kilomeetrit eemale, on neil pidu ja pillerkaar, sest saavad jälle uude metsa minna.”
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
