Metsamajandus

Oled maaomanik ja ulukid teevad kahju – siit saad teada, kuidas sõlmida küttidega leping

Põdrajaht Lembitu jahiseltsis. Foto: MARKO SAARM / SAKALA / Scanpix

Milline peaks olema jahimeestega sõlmitav leping, et eramaal küttimine oleks seaduspärane, see ei ohustaks inimesi, ent aitaks ära hoida ulukikahjusid? Erametsakeskus on kokku pannud üksikasjalikud nõuanded.

Milline leping on õige?

Aimar Rakko, keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja

Lepingu vorm sõltub sellest, kuidas jahimehed ja maaomanik omavahel kokku lepivad.

Kinnisasjal jahipidamiseks sõlmivad osapooled nii põhjaliku lepingu, nagu nad ise soovivad. Jahipidamise lubamiseks piisab ka suusõnalisest nõusolekust, praegu ongi paljud kokkulepped nii sõlmitud.

Väga paljud sellise kokkuleppe sõlminud maaomanikest ei ole detailsemast või kirjalikust lepingust huvitatud. Ühest küljest ei peeta seda vajalikuks. Teisest küljest pelgavad mõned maaomanikud peenes kirjas paberile kantud keerulist juriidilist teksti. Arvatakse, et see toob maaomanikule kaasa lisakohustusi.

Kui siiski soovitakse oma maal jahipidamisele lisatingimusi seada, on kõige mõistlikum sõlmida ikkagi kirjalik leping, sest aja möödudes kipuvad inimesed suulisi kokkuleppeid mäletama või tõlgendama erinevalt. Kirjaliku lepinguga saab tulevikus asjatuid vaidlusi ära hoida.

Lisaks jahipidamise lubamisele saab seda tüüpi lepingusse kirja panna ka tingimused – näiteks, millal on lubatud jahti pidada, kas jahi eel tuleb maaomanikku iga kord teavitada või mitte, kuidas tuleb võimalikke jahis tehtud kahjusid heastada ja kuidas on jahimehed kohustatud maaomanikku abistama ulukikahjude ennetamisel (nt koprakahjustuste likvideerimine) või ulukite kahjustatud metsanoorendike uuendamisel/kompenseerimisel.

Maaomanik võib jahipiirkonna kasutajaga sõlmitud lepingu igal ajal lõpetada, seda ka enne lepingus ette nähtud tähtaega (vastavalt seadusele või lepingus kokku lepitu järgi). See ei tähenda siis aga automaatselt jahipidamise keelamist. Kui maaomanik jahipidamist pärast lepingu lõppemist ei keela, võib tema maal jahti pidada päikesetõusust päikeseloojanguni (v.a tähistatud või piiratud maa-alal).

Kindlasti tasub meeles pidada, et jahi keelamisel ei ole maaomanikul ulukikahjude korral õigust nõuda jahipiirkonna kasutajalt kompensatsiooni. Ka näiteks kopraprobleemide puhul ei saa siis suuremale abile loota jne. Hea koostöö annab igal juhul mõlema osapoole jaoks parema tulemuse kui selle puudumine.

Millist lepingut sõlmida?

Reevo Paas, MTÜ Ühinenud Metsaomanikud jahindusspetsialist

Mina soovitan eelistada korralikku, taasesitamist võimaldavat lepingut.

Lühidalt öeldes peaks jahimeestega sõlmitava lepingu eesmärgiks olema kokkulepe, kuidas jahipidamine maaomaniku maadel toimub (koos kindlaks määratud õiguste ja kohustustega), ja leping peaks tagama seal ulukikahjude ärahoidmise.

Lepingus peaksid kirjas olema omaniku maadel toimuva jahipidamise tingimused. Näiteks: millal ja kui kaugel eluhoonetest võib jahti pidada; kuidas toimub erateede kasutamine; see, et jahipidamisega (sh transpordivahendid) ei tohi kahjustada kinnisasjal asuvat vara. Hästi ettevalmistatud lepingus peaks olema ära määratud ka, mida loetakse ulukikahjustusteks, kuidas kahjustusi menetleda ja ennetada metsa- ja/või põllumaa osas.

Lepingus peaks kirjeldatud olema poolte vastutus, mis rakendub kokkuleppetingimuste rikkumisel ja kohustab rikkunud poolt teisele hüvitama rikkumisega tekitatud kahjud.

Kui sõlmitakse tasuline leping, lisanduvad punktid, mis reguleerivad tasu suurust, maksegraafikut jms. Tasulise lepingu sõlmimist tasub kaaluda maaomanikul, kes soovib osaliselt või täies mahus ise tegelda ulukikahjustustega, kasutades saadud raha kahjude ennetamiseks või metsakultuuride taastamiseks. Samuti oleks lepingutasu maaomanikule kompensatsioon selle eest, et ta lubab enda omandit kasutada teistel oma hobide harrastamiseks.

Leping peaks sisaldama loetelu katastriüksustest või maaomandi pindala ja omanikupoolsed tingimused jahipidamiseks nendel aladel, k.a. jahirajatiste (jahikantslite, söödapõldude, soola- kute jms) kohta ja mõlema poole kontaktandmed.

Tähtajaline või tähtajatu?

Tähelepanu tasub pöörata ka lepingu kehtivuse tähtajale – tähtajalist lepingut ei saa kumbki pool ilma kokkuleppeta üles öelda, samas kui tähtajatult sõlmitud lepingu saab etteteatamisega lihtsalt üles öelda ka ühepoolselt.

Näiteks metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud ei sõlmi tähtajatuid lepinguid, sest seda saab 3kuulise etteteatamisega üles öelda. Põhjuseks on see, et meie liikmed on pidanud juba kogema selliste lepingute ülesütlemist kohe pärast seda, kui teisel poolel riigilt jahipiirkonna kasutusõiguse luba käes oli.

Selline olukord võib tekkida, kui piirkonnas on kasutusõiguse loale konkurents ja loa saamisel on eelis jahiseltsil, kes on maaomanikega sõlminud rohkem lepinguid. On olnud juhtumeid, kus konkurentsiolukorras teiste ülepakkumiseks antakse maaomanikule kogemata või tahtlikult katteta lubadusi, mida oleks raske kanda, ning selle vältimiseks öeldakse kasutusloa saamise järel leping üles. Kaotajaks jääb maaomanik, sest jahipiirkonna kasutusõiguse luba jääb selle saajale alles.

Mida silmas pidada?

Lepingu sõlmimisel on tark võtta endale aega, vajadusel pidada nõu lähedastega ja miks mitte ka metsaühistu konsulendi või juristiga.

Soovitan maaomanikul enne lepingu sõlmimist jõuda selgusele järgmistes küsimustes:

  • Kas ta on valmis lubama oma maale jahirajatisi ja söödaplatse?
  • Kas ja kus tohib tema maal kasutada mootorsõidukeid jms?
  • Kas ta oleks valmis lubama jahipidamist hoonetele lähemal kui 200 meetrit?
  • Kas ta loovutab lepinguga nii väikeulukite kui ka suurulukite jahipidamisõiguse?
  • Kuidas võiks olla lahendatud ulukikahjude menetlemine ja vajadusel ka hüvitamine teie maa kasutaja poolt?

Kui asjad on selgeks mõeldud, siis peab kindlasti ka seisma selle eest, et need lepingusse kirja saaksid.

Metsaühistu liikmed on mulle edastanud palju n-ö ühelauselisi maa kasutamise nõusoleku pabereid, millele jahipiirkonna kasutajad on soovinud allkirja. Kui maaomaniku soov on ikkagi sõlmida kõiki eelpool toodud küsimusi sisaldav leping, siis jääb selline nõusoleku andmise paber napiks ja tasub avaldada soovi põhjalikumaks lepinguks.

Ringlemas on veel mitmeid lepinguvorme. Soovitan vältida selliseid ebamääraseid ja eri tõlgendamisvõimalusi jätvaid punkte nagu:

  • Maaomanik osutab vajadusel ja kokkuleppel kaasabi ulukite arvukuse reguleerimisel.
  • Jahimaad kasutatakse ööpäev ringi.
  • Maaomanik ei loovuta jahipidamise õigust kolmandale isikule ilma kasutaja loata.

Selle punkti asemel võiks olla hoopis tekst, mis ütleb, et kasutaja kohustub mitte andma kinnisasja mistahes viisil kolmandate isikute kasutusse ega lubama kolmandatel isikutel mistahes tegevusi kinnisasjal ilma maaomaniku kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud lepingus lubatud juhud.

  • Kui kultuuride valvamiseks ja ulukikahjude ärahoidmiseks on vajalikud kasutaja suuremad kulutused või mingil põhjusel tekivad suuremad ulukikahjud, saab kokku leppida (ja lepingus fikseerida), kuidas teineteisele kompensatsioonitasu makstakse. Jahiseadus ütleb, et ulukikahjude hüvitamine käib selle järgi, kuidas pooled kokku lepivad. Kui lepingut pole sõlmitud, käib hüvitamine seaduses sätestatud korras.

Mina soovitan hüvitamise selge kokkuleppe lepingusse kirja panna.

Põhjalike lepingute vorme saab vaadata kas erametsaliidu kodulehelt või metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud kodulehelt.

Mõisted:

• Jahipiirkond – suurulukijahi pidamiseks moodustatud ala, mille jahimaa pindala ühes ringpiiris on vähemalt 5000 ha.

• Jahipiirkonna kasutusõigus – õigus korraldada jahipiirkonnas jahti ja teha jahiulukite seiret seaduses sätestatud alustel ja korras.

• Leping – maa jahindusliku kasutuse mõistes eraõiguslik leping, mida reguleerib võlaõigusseadus; võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.