Metsamajandus

Pesitsusrahu kokkuvõte: Nõudest peeti varasemast paremini kinni, peatati 30 raiet

F: Pixabay

Hea meel on tõdeda, et Eesti metsaomanikud hoolivad metsa elurikkusest üha enam ja väldivad võimalusel kevadsuvisel ajal raietöid. Pesitsusrahu nõudest peeti tänavu kinni pea poole paremini kui mullu, kirjutab pesitsusrahu kokkuvõttes Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra.

Lisaks metsaomanike teadlikkuse suurenemisele kevadsuviste raiete mõjust andis oma osa rikkumiste vähenemisesse ka selgem prioriteetide seadmine. Sel aastal oli eesmärgiks piirata raietegevust pesade hävitamise ja kahjustamise ning lindude häirimise vältimiseks esmajärjekorras seal, kus sellel on metsalinnustikule kõige suurem mõju.

Andsime kohe alguses edasi selge sõnumi, et kui kevadsuvine raie on tõepoolest vältimatu, siis tuleb hoiduda raiest kaitsealadel ja vanemates linnurohketes metsatüüpides, eelkõige lehtpuu enamusega salu- ja laanemetsades.   

Keskkonnaamet töötas koos Keskkonnaagentuuriga välja haudelindude asustustiheduse maatriksi, mis tugines puistu kasvukohatüübile ja vanusele (https://keskkonnaamet.ee/pesitsusrahu). See oli aluseks nii metsaomanikele, et hinnata ennetavalt oma raietegevuse võimalikku mõju linnustikule, kui ka pesitsusaegse keskkonnajärelevalve tegemisel Keskkonnaametile.   

Näen suure väärtusena seda, et tänu metoodika muudatusele oli järelevalve tänavu oluliselt mõjupõhisem. Massiline kaebuste laviin asendus metsaomanike enda sooviga meie pesitsevaid linde ja metsade elurikkust kõige tundlikumal ajal hoida. Metsaomanikud vältisid kevadsuvist raiet ja kui metsaraiet üldse tehti, siis pigem seal, kus linde pesitseb vähem.  

Planeeritud järelevalve toimus sel aastal 15. aprillist 30. juunini. Suunasime oma järelevalveressurssi teadlikumalt just pesitsusrahu kontrollile võrreldes varasema kaebustele reageerimisega:  

·       Kaebuste kontrollid – 58 korda, 69 tundi   

·       Reidid – 127 korda, 636 tundi  

·       Järelevalve (üksikute kinnistute kontrollid muude tegevuste raames) – 7 korda, 12 tundi  

·       Ettekirjutuse järelkontrollid – 17 korda, 13 tundi  

·       Ennetavad kontrollid (ettevõtte soovil) – 3 korda, 6 tundi 

KOKKU – 212 korda, 737 tundi (Tunnid näitavad vaid objektil oldud aega ja ei sisalda dokumentide vormistamise ega menetluste aega.) 

Kõige rohkem kontrolle toimus Harjumaal, Saaremaal, Raplamaal ja Valgamaal.  

Tänavu laekus Keskkonnaametile 92 raietöödega seotud pesitsusrahu kaebust (mullu oli neid 160), kõige rohkem Saaremaalt ja Harjumaalt. Kaebused olid üldjuhul põhjendatud, see tähendab, et kaebuse esitamise hetkel tõepoolest raietegevus neil kinnistutel ka toimus või oli toimunuid vahetult enne kaebuse esitamist.

Enamikul juhtudel oli aga kontrolli ajaks puude langetamine lõppenud või raiuda olid jäänud üksikud puud ja toimus juba koondamine ja kokkuvedu ning polnud enam põhjust raiet peatada. Mõnel juhul lubati raiel jätkuda ka seetõttu, et inspektorid ei tuvastanud tõenäolist või kindlat pesitsust.  

Pesitsusrahu perioodil peatasime kokku 30 raiet (aasta varem oli raiete peatamisi ligikaudu poolsada). Kaheksal juhul peatas metsaomanik raie vabatahtlikult meie tähelepanujuhtimise peale ning Keskkonnaameti ettekirjutust ei olnudki vaja. 2/3 juhtudest olid peatamisega seotud kontrolli aluseks kaebused, 1/3 juhtudest korraline järelevalvetegevus.

Kaitstavatel aladel peatasime raie kahel korral, maatriksi järgi tulundusmetsa punastes puistutes 21 korral ja sinistes-kollastes puistutes 7 korral.  Neist kahel juhul ei järgnenud lõplikku ettekirjutust ning raietöödega lubati jätkata, sest tõenäolist või kindlat pesitsust ei tuvastatud kuna enamus raiutavast puistust oli juba raiutud ja raie ettevalmistamisel oli likvideeritud alusmets. Kolmel korral algatasime pesitsusrahu rikkumise kohta väärteomenetluse.  

Hea meel on selle üle, et kontrollide käigus tuvastasime ka 12 kaitsealuse liigi pesitsemise kokku kümnel kinnistul:  

•             väike-konnakotkas (LK I kategooria)  

•             raudkull (III kat)  

•             hiireviu x 2 (III kat)  

•             musträhn x 3 (III kast)  

•             väike kärbsenäpp x 3 (III kat)  

•             laanepüü (III kat)  

•             teder (III kat)  

Kõik need on uued, varem tuvastamata pesapaigad, mis saavad automaatse kaitse. Nii on suurem lootus, et neil isenditel ja liikidel hakkab paremini minema. Ilma pesitsusrahu kontrollita oleks need pesapaigad aga suure tõenäosusega raie toimumisel hävinud.  

Muudatust on näha ka vaidlustuste arvus: kui aasta tagasi esitati peatamise ettekirjutusele vaie 13 korral, siis sel aastal vaid ühel korral. Kohtusse on tänavu esitatud raie peatamise kohta kaks kaebust. Ka see näitab, et metsandussektor on pesitsusrahu põhimõtte juba paremini omaks võtnud ja selles küsimuses on tekkinud suurem õigusselgus.  

Keskkonnaamet tuletab siiski meelde, et pesitsusrahust kinni pidamine on vajalik igal kevadel, et meie linnustikku ja elurikkust hoida. Loodan, et järgmisel aastal on meie metsandussektor sellega oma tööde planeerimisel veel paremini arvestanud ning meie inspektoritel ei tule peatada enam ühtegi raiet.   

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.