Riigimetsa tänavu istutatavast 23,7 miljonist taimest kaks miljonit pannakse mulda sügisel käsitsi ja 850 000 taime kogu vegetatsiooniperioodil istutusmasinatega.
Kui seni on RMK istutanud sügiseti miljon kuuske, siis sel aastal 1,1 miljonit ning lisaks ligi 800 000 mändi ja 100 000 kaske ehk kokku saab sügisel mulda kaks miljonit taime.
Kevadisel perioodil istutati kokku 20,96 miljonit taime, millest 9,8 miljonit mändi, 8,7 miljonit kuuske, 2,1 miljonit kaske ja 0,317 miljonit sangleppa.
„Jaheda ja hilise kevade tõttu alustasime istutamisega hiljem kui tavapäraselt. Lisaks oli erinevate kriiside tõttu keerulisem leida tööjõudu metsatöödele,” ütles RMK metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väät. “Siiski õnnestus meil heade koostööpartnerite abiga taimed mulda ja kasvama saada, kuigi kevadine hooaeg venis pikemaks kui tavapäraselt. Tänan siinjuures südamest kõiki metsakasvatajaid ja koostööpartnereid, kes muutunud olukorraga paindlikult kohanesid. Kiidusõnad ka taimekasvatajatele, sest need kuused-männid-kased, mis taimlatest metsa jõuavad, vastavad metsakasvatajate unistustele.”
Riigimetsas töötab praegu kuus istutusmasinat ja sel aastal saab istutusmasinate abiga mulda rekordarv taimi. Istutusmasinad töötavad kogu vegetatsiooniperioodi aprillist novembrini, istutades kokku ligi 850 000 taime. Masinatega istutatakse enim kuuske (580 000) ja aina rohkem ka mändi (270 000).
„Oluline muutus on tänavu ka see, et RMK töötleb sügisel enne istutamist taimi sõraliste kahjustuste vältimiseks repellendi ehk lambarasva sisaldava ulukitõrjevahendiga, mis annab märkimisväärse ajalise, rahalise ja tööjõu kokkuhoiu. Võrreldes eelmise aastaga oleme tänavu kahekordistanud ulukitõrjevahenditega taimede pritsimise pindala, et ennetada sõraliste kahjustusi taimedele. Taimi pritsitakse noores metsas igal aastal,“ selgitas Väät.
RMK metsakasvatuslik analüüs näitab, et kevadise suure põuaga taluvad osades kasvukohtades just sügisel istutatud taimed kuivust paremini. Lisaks aitab sügisistutus leevendada kevadist töökoormust suure istutusmahuga piirkondades ja lihtsustab taimede hoidmist. Sügisistutuse riskiks on aga külmakergitus, mistõttu saab kuuski istutada vaid mineraalmullale.
Lisaks on RMK metsastanud ka selliseid alasid, kus pole kunagi varem metsa olnudki – väheväärtuslikud rohumaad, karjäärid, põõsastikud. Sel aastal on neid oktoobrikuu seisuga metsastatud ligi 300 ha.
Istutustööde teostamiseks on sõlmitud enam kui 120 ettevõttega lepingud ja kevadisel hooajal oli igapäevaselt metsas enam kui 1700 istutajat.
RMK investeerib metsakasvatusse rekordilised 22,7 miljonit eurot, millest 11,7 miljonit eurot on istutamiseelne maapinna ettevalmistus, istutustööd ja taimede maksumus ning ülejäänud ligi 11 miljonit kulub noore metsa hooldamiseks.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
