Metsamajandus

Tunnustatud Briti teadusajakiri: Eestis on metsaraie viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud

Pilt on illustreeriv.Foto: Hannu

Ajakirjas Nature avaldatud teadustöö andmetel on raietegevus Euroopa Liidus hüppeliselt kasvanud – viimaste aastate jooksul on raiutud metsa pindala suurenenud 49 protsendi võrra. Eesti kuulub riikide hulka, kus raiemaht on kasvanud keskmisest enam.

Nature artiklis võrreldi metsaraietöid, mis tehtud aastatel 2011–2015 ning 2016–2018, algandmed võrdluseks saadi satelliitide kaudu. Selgus, et Euroopa on viimastel aastatel kaotanud metsa raietööde tõttu märkimisväärselt suures ulatuses, selle tagajärjel on mandri süsiniku absorbeerimisvõime kahanenud, mis omakorda võib osutada laiematele probleemidele Euroopa Liidu võitluses kliimakriisiga, kirjutab The Guardian.

Paljusid ELi metsasid, mis moodustavad ligikaudu 38 protsenti liidu maapinnast, majandatakse puidu tootmiseks, mis tähendab, et seal tehakse regulaarselt raiet. Teadustöö toob välja, et raiutud metsa pindala suurenes 49 ja biomassi kadu kasvas 69 protsenti.

See näitab, et lühikese aja jooksul on olnud metsakao põhjuseks pigem inimtegevus, mitte looduskatastroofid, näiteks metsatulekahju. Olulist rolli mängib siin suurenenud nõudlus puidu kui kütte järele, samuti on laienenud puittoodete turud.

Kõige enam on tegevusest mõjutatud Soome, Rootsi, Poola, Eesti, Läti, Portugal ja Hispaania. Metsa biomassi kadu on kõige suurem Rootsis ja Soomes.

Uuringu ühe läbiviija, Guido Ceccherini sõnul ei põhjusta raiemahu suurenemine ja biomassi kadu tõenäoliselt Euroopa Liidus metsade pindala langust, sest suurem osa metsadest taastatakse. Kuid see mõjutab lühiajaliselt ELi metsade süsiniku absorbeerimisvõimet. “Metsad neelavad endiselt süsinikku, aga vähem kui varem,” ütles Ceccherini.

Selleks aga, et raiesmike süsinikuvaru taastuks raie-eelsele tasemele, võib kuluda sõltuvalt metsatüübist mitukümmend aastat.

Metsad korvavad umbes kümme protsenti Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogusest. Kuna langetatud puude asemele istutatakse uued, mis kasvades neelavad jätkuvalt atmosfäärist süsihappegaasi, pole Euroopa süsinikubilanss metsaraiest pikaajaliselt mõjutatud.

Teadlaste sõnul on aga oluline välja selgitada, miks on raie nii järsult kasvanud juhuks, kui see osutab laiematele probleemidele Euroopa metsade majandamises.

Märksõnad: , ,
Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.