Vastulause: väited sellest, et RMK tegevus soodustab üraski levikut, ei vasta tõele

Valgesoo maastikukaitseala. Pilt on illustreeriv.Foto: Külli Kolina

Eelmisel nädalal avaldas Rohegeenius artikli, milles metsaekspert Mati Sepp kritiseeris RMK tegevust üraskitõrjel. RMK väitel kubises artikkel valeväidetest.

Rohegeenius avaldab RMK vastulause:  

Artiklis kajastatud metsas Peipsiääre vallas teostas RMK sanitaarraiet, sest metsa olid ulatuslikult kahjustanud nii torm, kuuse-kooreürask kui ka põder.

Mati Sepa väide, et mainitud eraldisel oli täiselujõus mets ja raieks polnud mingit vajadust, on vale. Kõnealuse Peipsiääre eraldise keskosas oli pinnaveega üleujutatud ala, mille tõttu kasvavate kuuskede jaoks on veerežiim ebasoodne ja ligikaudu 0,3 hektari suurusel liigniiskel alal olid surnud kõik kuused.

Ebasoodsates tingimustes kasvav kuusk on teadupärast kuusemetsi rüüstavale üraskile väga vastuvõtlik, mistõttu tuleb üraski leviku peatamiseks nõrgestatud ja kahjustatud kuused langetada.

RMK tegi sanitaar-, mitte lageraiet.

Eraldise tervete puude täius oli enne raiet 39 protsenti. Metsaseadusest tulenevalt oleks võinud teostada metsa halva sanitaarse seisukorra tõttu lageraie, ent RMK teostas sanitaarraie, jättes osa puid alles kasvama.

Mainitud eraldis asub Kargaja jõe piiranguvööndis ja piirneb samuti piiranguvööndisse kuuluva erametsaga, kus oli lageraiet juba tehtud.

Kuna looduskaitseseadus sätestab, et kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitseks ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit, ei teinud RMK riigimetsas asuval eraldisel lageraiet. Kokku raius RMK 0,9 hektaril 97 tihumeetrit puitu.

RMK raius vähem kui metsateatisega lubatud.


Mati Sepa väide, et RMK suurendab kunstlikult metsateatisel olevat hinnangulist raiemahtu, ei vasta tõele. Metsateatist esitades hindas RMK kõnealustel eraldistel raiutava puidu koguseks 140 tihumeetrit, ent tegelikult raiuti sanitaarraiete käigus märksa vähem, 97 tihumeetrit puitu.

RMK teeb raierahu ajal üraskitõrjetöid vaid suuremates üraskikolletes.


Sepa väide, et RMK-l on plaanis võtta üraskitõrje käigus maha 400 000 tihumeetrit metsa, ei vasta tõele. Tänaseks on RMK töötajad tuvastanud üraskikahjustusi 4000 hektaril majandusmetsa kuusikutes ehk kahjustada on saanud üle 400 000 tihumeetri metsa, millest üraskitõrjetööde käigus raiutakse raierahu ajal vaid suurimad kahjustuskolded umbes 100 000 tihumeetri ulatuses.

RMK lähtub teadlaste, mitte Mati Sepa soovitustest.

Samuti ei vasta tõele ka Mati Sepa väide, et ühe hektari kohta piisab viie kuni kümne püünispuu langetamisest. Teadlased M. Hanso ja H. Õunap soovitavad langetada püünispuudeks 50 protsenti eelmisel aastal kahjustatud puude arvust. Üraski eduka arengu korral võib olla vajalik langetada püünispuid kuni sada protsenti eelmisel aastal kahjustatud puude arvust (M. Hanso ja H. Õunap, 2006).

Metsateatise alusel raiuti kõnealustel eraldistel 97 tihumeetrit metsamaterjali, millest 48 protsenti oli juba eelmise aasta kahjustustega tänaseks surnud kuivanud kuuski ja ülejäänud 52 protsenti läksid püünispuudeks.

Kasulikud putukad jäävad loodusesse alles.

Mati Sepa väide, et koos kuivanud puudega saadetakse pelletiahju ka üraskist toituvad putukad, ei pea paika. Kuivanud puid ei veeta metsast enne ära, kui sealt on lahkunud üraskitest toituvad putukad ja püünispüüd on täitunud talveunes ärganud üraskitega.

Kasulikud putukad lahkuvad langetatud kuivanud puudelt siis, kui ilmad lähevad soojemaks, minnes kasvavatele kuuskedele äsja saabunud üraskeid sööma.

Metsamaterjali kastmisega tegeleb Eestis mitu firmat.

Mati Sepp väitis, et selleks, et üraskid edasi ei elutseks, peaks puid pritsima veega, ent paraku teeb seda Eestis vaid üks firma. Tegelikult on tegijaid rohkem – täpset arvu teab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit.

Ürask ei levi saeveskist kuusemetsa.

Mati Sepa sõnul levivad üraskid saeveskist edasi uude metsa. See väide ei vasta tõele, kuna enamike Eesti saeveskite läheduses ei asugi kuusemetsa, kuhu ürask saaks veskist rännata ja teiseks on saeveskites kasutusel vihmutussüsteemid, mis hävitavad üraskeid.

RMK järgib tegevustes kõiki õigusakte.

Mati Sepp väitis, et RMK rikub sanitaarraieid tehes seadust, sest raiete käigus langetatakse puid, mida metsaseaduse ja metsamajanduse eeskiri ei luba. Selleks, et alusetut süüdistust paremini mõista, peame selgitama tausta.

Kõige olulisem on see, et eraldisel on teostatud Keskkonnaameti kui sõltumatu eksperdi metsakaitseekspertiis, mis lubab sanitaarraie korras raiuda üraskite massilise rüüste tõkestamiseks ka veel kahjustamata kuusepuid.

Metsamajandamise eeskirjas on sätestatud, et sanitaarraietega ei tohi terveid puid raiuda, vaid ainult surnud, surevaid ja kahjustatud puid. Kui metsaomanik soovib üraskitõrjeks langetada püünispuid ehk puid, kuhu üraskid kogunevad, siis peab langetatav kuusk olema elus.

Puu peab olema elus, kuna kuuse-kooreürask asustab ainult elusaid kuuski, sealhulgas nii terveid kui kahjustatud kuuski.

Püünispuude valikul eelistame kahjustatud kuuski, näiteks tormi, uluki või seente poolt kahjustatud puid. Kui selliseid puid üraskikolde naabruses ei ole, tuleb langetada terveid puid. Teadlaste sõnul asustab 65 protsenti üraskeid selliseid kuuski, mis asuvad eelmisel aastal kahjustatud kuivanud puudest saja meetri raadiuses, sealhulgas asustatakse terveid puid.

Seepärast tehtigi Keskkonnaameti poolt metsakaitseekspertiis, mis lubab sanitaarraie korras raiuda üraskite massilise rüüste tõkestamiseks ka veel kahjustamata kuusepuid, et peatada üraski levikut ka veel tervele, ent üraskist ohustatud kuusemetsale.

Üraskitõrje, teadlaste ettekannete, juhendite ja korduma kippuvate küsimuste kohta saab pikemalt lugeda RMK kodulehelt.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.