“Hea kompost on tumepruun, sõmer materjal ja lõhnab nagu muld. Et kompostimine õnnestuks, on kasulik kõrva taha panna mõningaid nippe,” kirjutavad Angela Hollo ja Anni Raie Kompostiljonist.

1. Kogu köögijäätmed köögis lahtises või õhku läbilaskvas anumas. Nii ei hakka neist eralduma ebameeldivat lõhna.
2. Kompostikasti ehitades jäta kasti esisein võimalusel lahtivõetavaks komposti segamise, väljavõtmise ja laadimise kergendamiseks.
3. Kompostikast peab asuma maapinna peal – see tähendab, et kompostides augus võib vihmavesi komposti üle ujutada ning kompost võib minna riknema.
4. Et hoida närilised kompostikastist eemal, kata kompostikasti seinad ja põhi väikesesilmalise võrguga. 
5. Mida väiksemateks osakesteks teed oma kompostimaterjali, seda kiiremini ja ühtlasemalt komposteerumine toimub.
6. Kõdunemise protsessidele aitab tõhusalt kaasa see, kui lisada kompostikihtidele aeg-ajalt mulda, turvast või valmis komposti.
7. Värskeid köögijäätmeid lisades kata need alati muu materjaliga, et mitte ligi meelitada kärbseid.
8. Kui kompost haisema peaks, siis õhuta seda komposti ümber tõstes ja lisa kihtide vahele kuiva puistematerjali (oksahaket, turbapuru, saepuru, heintega segatud kuivi lehti, peenestatud ajalehti, munakarpe, ökopelleteid ja põhust valmistatud pelleteid)
9. Värske muruniide on hea materjal kompostis, kuna sisaldab lämmastikku. Ära unusta lisada vahele ka süsinikurikast ehk kuiva materjali, et lagunemisprotsess saaks alata.
10. Me ei soovita lahtises kompostikastis kompostida lemmiklooma (koerte, kasside) väljaheiteid, kuna kodus kompostides protsessis saavutatud temperatuur ei pruugi alati olla piisavalt kõrge piisavalt pika aja jooksul, et hävitada võimalikke parasiite.
11. Lisaks ei ole soovitatav kodusesse komposterisse lisada loomseid saadusi ja võetusi. Tihtipeale lähevad need seal roiskuma, meelitades ligi soovimatuid külalisi lindude ja näriliste näol. 
12. Puude ja põõsaste oksad annavad head komposti, kuid need tuleks eelnevalt peenestada. Peenemad oksad võib enne kompostihunnikusse panemist purustada mootorniidukiga.
13. Korralikuks komposteerumiseks on oluline niiskus, seega on oluline, et kompostihunnik oleks ühtlaselt niiske, kuid mitte kunagi lirtsuv. 
14. Kui kompost on aga liiga kuiv, siis kasta seda. Eriti hea on nõgesevesi. 
15. Sügisel tee maha kukkunud lehtedest lihtsat lehekomposti. Täida kilekotid kahe kolmandiku ulatuses lehtedega, lisa kühvlitäis mulda ja raputa segamini. Kasta korralikult läbi. Kotid peavad olema perforeeritud, et vältida lagunemisprotsessil materjali haisemist. Kontrolli kotte iga paari nädala tagant, kasta kui vaja ning pööra/raputa kotte. 
16. Ära imesta kui sinu kompostihunnik ajas väheneb. Valmiv kompost on mahult rohkem kui poole väiksem võrreldes kompostimismaterjali mahuga, millega alustasid, kuid on oluliselt tihedam.
17. Komposti küpsust saab lihtsalt kontrollida: valmis kompostis idanevad kressiseemned 5-6 päevaga, taimed on rohelised ja juured valged. Poolküpses kompostis idanevad seemned tunduvalt aeglasemalt ja taimed on pruunid, sest see sisaldab kasvu pidurdavaid aineid.
18. Sajuperioodil võib komposti katta paariks päevaks koormakatte või kilega, et sinna ei satuks liigset niiskust. Ära jära katet peale liiga kauaks, sest muidu ei pääse hapnik kompostile ligi.
19. Sügisel ja talvel, mil õhutemperatuur langeb alla viie soojakraadi, tasub kompostihunnik katta koormakatte või presendiga. See aitab vältida lumest tulenevat liigset niiskust.
20. Kevadel on hea komposti “äratada” paari ämbritäie sooja veega, ning siis komposti segada.
21. Ära muretse! Isegi kui sinu kompost ei ole ideaalne on loodus sättinud nõnda, et see on lõpuks siiski kasutamiskõlblik.

Kui sa veel ei oska kompostida, siis tee endale põhitõed selgeks Kompostiljoni abiga. 

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.

Liitun