Pühapäeval on esimene advent ja sellega seoses aktiveeruvad tavapäkapikkude kõrval ka rohepäkapikud, kes lastele susside sisse midagi poetama asuvad. Kui magusat ei taha sussi sisse panna, siis tõeliselt toredaid ideid sussitäiteks leiad siit, aga vahel tahavad lapsed ka suu magusaks saada, olgu kommide või pähklite või puuviljadega. Sussimajandust saab aga ükskõik millise sussisisu puhul ka roheliselt ajada ja pakume välja ühe idee, mismoodi advendiaega ära kasutades lapsed prügi sortima innustada.
Nipid rohelisemaks sussisisuks
Kõigepealt – kuna rohepäkapikk oled tõenäoliselt sa ise, siis muretse sussi sisse pandav kraam võimalusel lahtiselt ja pakendivabalt. Komme ja maiustusi, pähkleid jms müüakse meil igas poes nii, et saad neid osta lahtiselt ja ilma ümbrispaberita. Mandariine osta ka lahtiselt, piparkooke küpseta ise.
Kõike, mida sa advendivälisel ajal lapsele nagunii ei osta (väikesed šokolaaditahvlid, pulgakommid, üllatusmunad, nätsud jms), võivad aga poodi jääda ning ära lase end eksitada nende teistsugusest pakendist jõulu ajal – üllatusmunast ei saa jõulumunaks muundudes kuidagi ei kasulik, ammugi mitte roheline maiustus.
Raha kokkuhoiu huvides maksab advendiaja susside sisu ette planeerida ja see valmis osta – nii pole sul mõne hommikul vaja luiskama hakata, mida päkapikk kõik eelmisel päeval nägi, mis pahandust laps tegi, et tal suss tühi.
Sussi juurde oma jäätmejaam
Ükskõik, mida sa aga lapse sussi sisse muretsed, tekib nendega koos ka jäätmeid. Võid panna lapsele küll iga kord südamele alles jäänud kommipaberid, mandariinikoored ilusti kööki prügikasti viia, aga saab teha ka veidi teisiti ja nii, et ergutada last ka kohe jäätme tekke kohas sortima.
Selleks meisterda ise või lase lastel meisterdada susside lähedusse eri liiki jäätmete jaoks pisikesed kastikesed. Enamasti läheb neil susside juures vaja kogumiskasti biojäätmetele (nt mandariini- ja pähklikoored), olmeprügile (kommipaberid, mandariinide küljes olevad kleepsud), pakendile (nt pliiatsikarbid, mänguasjade ümbrised jms).
Kastikestele saavad nad peale kleepida sildid, kus on kirjas, mis liiki prügiga tegu, või kasutavad nad jäätme liikide eraldamiseks värve: kollane pakendile, roheline biojäätmetele jne. Põhiline on see, et nad saaksid ise aru, millisesse kasti mis prügi kuulub.
Kui kastikesed hakkavad täis saama, siis näita neile, kuhu nad saavad oma jäätmed õues viia.
Üks kasulik nipp veel
Jäätmete tekkega on võimalik ära õpetada veel üks kasulik oskus – korduskasutus ja ringlussevõtt. Võibolla tekib sellest isegi omamoodi hasart, kui näidata lastele, mida kommipaberite või mandariinikoorte või pakenditega edasi teha saab ning prügikastikesed üldse tühjaks jäävad.
Näiteks kommipaberid saab lõikuda ribadeks, rullida need tiku ümber ja otsast kinni kleepida. Kui tikk seest välja tõmmata, tekivad helmed, mida saab nööri otsa ajada ja niimoodi toreda kaelakee meisterdada.
Mandariinikoored saab säsist puhtaks kraapida, ära kuivatada ja purustada – nii saab head maitseainet kookidele. Eri sorti pakendid annab lahti lammutada, võtta kasutusele märkmepaberina või kaartide joonistamiseks.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
