Rohemajandus

Eesti Ringmajandusettevõtete Liit: keskkonnatasude tõstmine on vältimatu, kuid seda tuleks teha samm-sammult

Foto: Shutterstock

Eesti Ringmajandusettevõtete Liit (edaspidi ERMEL) on esitanud keskkonnaministeeriumile seisukoha keskkonnatasude seaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta. Liidu hinnangul tegutsetakse seadusemuudatustega kiirustades ja reaalseid olusid mitte arvestades.

Näiteks oleks ERMELi teatel mõistlik planeerida keskkonnatasude tõus mitte järsult ja kiirustades, vaid samm-sammult 10 aasta perspektiivis. Samuti on praegusel kujul seaduseelnõus ette nähtud plastpakendijäätmete topeltmaksustamine vastuolus maksuõiguse üldpõhimõtetega. 

“Oleme ERMELis ministeeriumiga ühel nõul: jäätmekorraldus vajab paremat läbimõtlemist, sealhulgas seadusemuudatusi, mis aitaksid luua nii parema ettevõtluskeskkonna kui ka looduskeskkonna,” rääkis Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann. “Kuid meie hinnangul peab seda tegema sisuliselt, osapooli kaasates, reaalset olukorda arvestades ning muidugi ka baseerudes analüüsil.”

Rüütelmanni sõnul on muudatused, mida keskkonnatasude seaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõuga kavandatakse, põhimõttelised ja sisulised ning puudutavad väga paljusid ettevõtjaid – tootjaid, kaupmehi, jäätmekäitlejaid – ning seeläbi kõiki Eesti inimesi. “Ladestamise saastetasu on ringmajanduse kontekstis väga positiivne, aga see peab olema teada kõikidele osapooltele, miks hinnad tõusevad ja mille nimel tegutseme,” lisas ta.

Keskkonnaministeerium saatis keskkonnatasude seaduse eelnõu puudutatud osapooltele 3. novembril ja ootas sellele tagasisidet 10 tööpäeva jooksul ehk 16. novembriks. ERMEL saatis oma seisukohad keskkonnaministeeriumile 23. novembril.

„Ministeeriumi poolt antud reageerimisaeg oli liiga lühike, et jõuaks kõiki turul tegutsevaid ettevõtteid mõjutava muudatuse kohta sisulise tagasiside korraldada, samuti ei eelnenud eelnõule selle väljatöötamise kavatsust. Eriti kurvaks teeb, et selline kiirustamine ei toimu esimest korda ja meile tundub, et keskkonnaministeeriumil hakkab selline tegutsemine kujunema tavapäraseks. Me väga loodame, et uus keskkonnaminister sellise tavaga ei jätka,“ lausus Rüütelmann.

Sisuliselt on seaduseelnõus samuti mitmeid kiirustamisele viitavaid aspekte, näiteks on eelnõu kohaselt kavas kehtestada uued saastetasude määrad jäätmete ladestamisel ja need on plaanis jõustada juba 1. juulil 2022.

„Täna ei ole eelnõu veel isegi mitte riigikogu menetluses. Kui kõik läheb väga ladusalt, siis jõuaks riigikogu keskkonnatasude seaduse eelnõu võtta vastu enne jaanipäeva. Seega jõustamisaega ettevõtetele ei jäägi,“ ütles Margit Rüütelmann.

ERMELi hinnangul on seaduseelnõus ette nähtud keskkonnatasude tõstmine mõistlik ja vältimatu, kuid seda peaks tegema samm-sammult ja nii, et ka kõik osapooled jõuaksid regulatsiooniga sammu pidada. Seaduse järgi on maksude tõstmisel kohustuslik 6-kuuline periood vastuvõtmise ja jõustumise vahel – praeguse seisuga ei näi Rüütelmanni sõnul aga isegi see 6-kuuline periood tagatud olevat. Lisaks puudutab see muudatus lepingu osapooltena kohalikke omavalitsusi, kus teenustasu muutmine võib võtta aega kuid. 

ERMELi ettepanek on olukorras, kus tuleb hakata lepinguid muutma, võib-olla ka uusi hankeid läbi viima, kehtestada keskkonnatasudele 1-aastane jõustamisaeg. Samuti näeb ERMEL omapoolse lahendusena keskkonnatasude ootamatu ja suure tõusu vältimiseks järkjärgulist keskkonnatasude tõstmist järgmise 10 aasta perspektiivis.

„Keskkonnatasude järkjärguline tõstmine aitab jäätmekäitlus-ettevõtjatel oma tegevust paremini planeerida ja annab neile kindluse tuleviku osas. Ka riigile on keskkonnatasude järkjärguline tõstmine kasulik, kuna see võimaldab riigil oma tegevust, sh finantse paremini kavandada,“ lisas Rüütelmann. 

Seaduseelnõu näeb ette ka saastetasu taaskasutamata plastpakendijäätmetele. Plastijäätmete suhtes saastetasu kehtestamist põhjendatakse seletuskirjas sellega, et pakendiettevõtjatel ei ole hetkel kohustust 100% turule lastud pakendeid ringlusse võtta, mistõttu neil puudub motivatsioon teha kulutusi sellele osale, mis jääb kokku kogumata ja ringlusse võtmata, kui pakendiseadusest ja pakendiaktsiisi seadusest tulenevad eesmärgid on täidetud.

Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu juhatuse liikme Alder Harkmanni sõnul tuleb maksta taaskasutamata plastpakendijäätmetelt juba praegu pakendiaktsiisi, kuid pakendiseaduse muutmise eelnõu toob kaasa plastpakendijäätmete lubamatu topeltmaksustamise.

„Meie hinnangul on ka plastpakendijäätmete saastetasumäär põhjendamatult kõrge ega aita kaasa plastpakendijäätmete taaskasutamisele, samuti ei ole seletuskirja põhjendused veenvad. Kui pakendiaktsiis ei täida talle pandud lootusi, siis tuleb pakendiaktsiis tühistada ja see asendada saastetasuga. Millegagi ei ole aga põhjendatud sätestada plastpakendijäätmete mitmekordne maksustamine – nii pakendiaktsiisi kui ka saastetasuga,“ täpsustas Harkmann. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.