Eesti Geoloogiateenistus (EGT) teatas hiljuti hankest, millega otsitakse Uljaste uurimisalale ühte umbes 700-meetritse sügavuse puuraugu puurijat. Nimelt peab EGT uurima Eesti aluskorrakivimeid, milleks on vaja teostada puurimistöid ja erinevad uuringud, sest 1960ndatel tehtud analüüsid ei ole tänapäeval vajaliku täpsusega. Muuhulgas uuritakse ka tsingi anomaaliat.
Eelmisel aastal oli plaanis viia läbi puurimine kahes uuringuruumis nii Jõhvis kui Uljastes, kuid kuna Jõhvi puuraukude puurimistööd läksid oodatust pikemaks, oldi sunnitud Uljaste hange tühistama. EGT maapõueressursside osakonna juhataja Tiit Kaasiku sõnul jätkatakse eelmisel aastal alustatud riiklike maapõueressursside uuringutega.
“Eriti just praeguses olukorras on oluline, et uuriksime enda potentsiaalseid ressursse ja nende väärindamise võimalusi. Eelmisel aastal Jõhvis sügavate puuraukude puurimine oli pärast rohkem kui 30 aastast pausi esimene kord, kui midagi sellist riigi poolt Eestis ette võeti ning õppisime sellest protsessist palju,” ütles Kaasik.
Uljaste uuringuruumi asukoha valikul on lähtutud varasemalt läbiviidud uuringutest Uljaste polümetalse geokeemilise anomaalia piirkonnas ja selle ümber. Valitud uuringuala läheduses asub endine puurauk, mille südamikust on varem määratud kogu Uljaste piirkonna suurim geokeemiline tsingi anomaalia.
“Hetkel planeeritud Uljaste puurimistöö eesmärk on analoogne – eelkõige kontrollida varasemate uuringute info õigsust ja saada värsket materjali täiendavate analüüside korraldamiseks kaasaegsete meetoditega. Puuritud puursüdamik paigutatakse meie Arbavere uurimiskeskusesse, kus geoloogiateenistuse geoloogid viivad läbi selle geofüüsikalised ja geokeemilised uuringud,” kirjeldas Kaasik.
Võimalike kaevanduste rajamisest oleme aga praegu veel Kaasiku sõnul väga kaugel. “Uljaste piirkonnas toimuv puurimine on osa EGT eesmärgist uurida millised ressursid meil olemas on ja millised on nende väärindamise võimalused. Konkreetse uuringuga kontrollime varasemat infot ja hangime uue puursüdamiku, mida kaasaegsete meetoditega täiendavalt uurida,” selgitas Kaasik.
“Kuna viimase 30 aasta jooksul pole uusi geoloogilisi uurimisi toimunud, siis olemasolevad hinnangud põhinevad vananenud andmetel. 30 aastat tagasi polnud paljusid analüüsimeetodeid veel olemas ja mitmed aspektid on üldse uurimata. Samuti saame kontrollida olemasolevat infot ja süstematiseerida senised geoloogia-alased teadmised. Selle kõige tegemiseks on vajalik puurida, kuna kahjuks ei ole varasemast piisavalt puursüdamikke säilinud. Lõpptulemusena saame pigem vastuse küsimusele, kas konkreetsel alal on põhjendatud täiendavad uuringud või mitte,” ütles Kaasik.
Pakkumuste esitamise tähtaeg on 4. mai 2020. Tööd Uljaste uuringuruumis tuleb lõpetada hiljemalt 15. septembriks 2020.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
