Ehituskonverents „Ehitus 2025+: kas uus või vana?” tõi ühise laua taha arhitektid, ehitajad, insenerid, projekteerijad ja riigi esindajad, et jõuda kokkuleppele renoveerimiseesmärkides.
Kas peaksime taastama vana või ehitama uut? Kas ja kuidas taastada pärandit, mis kannab endas valusaid mälestusi? Kuidas on võimalik hooneid taaskasutada?
Esinejad rõhutasid, et ajame nii innovaatilisi lahendusi kui ka poliitilist tahet, et teha mõistlikke otsuseid arhitektuuri, disaini, materjalivaliku ning ehitustehnoloogiate osas. Vananevas ning muutuvas ühiskonnas tuleb leida hoonetele uusi funktsioone nii, et need oleksid keskkonnasõbralikud ning kättesaadava hinnaga.
Konverentsi esinejad leidsid, et just praegu on vaja paika panna plaan ja riigina pikemalt ette vaadata, et otsustada, millised suunad ja miks meid edasi viivad.
Olulisemad mõtted tänaselt konverentsilt:
Julgeolekuekspert ja arvamusliider Rainer Saks: „Ukraina seisab silmitsi küsimusega, kas ja kuidas taastada pärandit, mis kannab endas valusaid mälestusi, ent ka katastroofis võib peituda võimalus luua midagi uut ja jätkusuutlikku, mis vastab keskkonna ja ühiskonna vajadustele.“
Do Architects juhtivarhitekt ja kaasasutaja ning NGO Rebuild The Wonderful asutaja Gilma Teodora Gylyte: „Meie juured ja ajaloolised linnad ühendavad kogukondi. Paraku tuleb samal ajal tegeleda ka nõukogudeaegse ehituspärandi selle osaga, mis inimesi üksteisest eemal hoiab. Peame endalt küsima, kas tänavad, koolid, lasteaiad, linnaosad ühendavad või eraldavad meid ning teadvustama, et kui muudame ruumi enda ümber, muudame ka iseend.“
Tallinna Tehnikaülikooli professor, akadeemik Jarek Kurnitski: „Hoonete renoveerimine on üks väheseid rohepöörde tegevusi, mille mõistlikkuses keegi ei kahtle. Suured energiakulud ja külm tuba ühelt poolt, energia- ja kliimapoliitika eesmärgid teiselt poolt ning ka majanduses elavdamise vajadus sunnivad renoveerimise mahte kasvatama.“
Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo: „Renoveerimise eesmärkide täitmiseks peab juba järgmiseks aastakümnendiks valdkonna aastane ehitusmaht ületama ühe miljardi euro taseme. Oleme jõudnud tänase renoveerimispraktikani läbi paljude valdkonna osapoolte sihikindla töö ja mitmekülgse innovatsiooni. Nüüd on aeg seni tehtu üle ka rahvana uhkust tunda, aitamaks uutel edulugudel sündida.“
Eesti Arhitektide Liidu president Aet Ader: „Projekteerimises ja ehituses peame fookusesse tõstma kvaliteedi. Selleks tuleb kvaliteedi olulisus olulise kriteeriumina sõnastada ehitus- ja planeerimisseadustikus. Püüdleme selle poole, et avalik sektor telliks kvaliteeti ja ühiskond laiemalt hindaks ning väärtustaks kvaliteetseid ruumilahendusi.“
Ehitusinsener ja projekteerija Jürgen Einpaul: „Ehitamisega seotud tegevused tekitavad vähemalt kümnendiku maailma kasvuhoonegaaside emissioonidest. Peame kasutama ehituses olemasolevaid ressursse targalt, eelistades juba toodetud ja püstitatud hooneid, konstruktsioone, elemente ja materjale. Ehitamise ressursikasutuse vähendamine peab algama kasutajast ja tellijast ning jõudma läbi arhitekti ja inseneride kõikide ehitamise ja materjalide tootmise osapoolteni.“
Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse liige Raivo Rand: „Ehitusturg seisab silmitsi küsimustega, kas mõistlik on uuendatud vana või ehitatud uus ning kas tänased renoveerimislahendused lubavad luua kvaliteetse elukeskkonna. Nii riik kui kohalikud omavalitsused peaksid vastu võtma julgeid otsuseid, et saaksime kvaliteetselt renoveeritud vana ja mõistlikult ehitatud uue.”
Sündmuse programmi koostamisel ühendasid jõud Eesti ehitus- ja arhitektuurivaldkonna erialaliidud ja kliimaministeerium, et anda läbilõige kogu valdkonna väljakutsetest ning tutvustada praktiliste kogemuslugude toel võimalikke lahendusi.
Renoveerimise ja uuskasutuse praktilisi näiteid tutvustasid Do Architects juhtivarhitekt asutaja Gilma Teodora Gylyte ning Taani arhitekt Aleksander Guldager Kongshaug. Ettekannetega astusid üles insenerid, arhitektid, projekteerijad Eesti erialaliitudest, kliimaminister Yoko Alender ning kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo.
Lauri Tuulberg Puitmajaliidust juhtis diskussioonipaneeli, kus mõtteid jagasid Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd, ettevõtluse ja innovatsiooni (EISA) juhatuse esimees Kati Kusmin ning Mapri Ehitus tegevjuht Tarmo Roos.
Täna õhtul toimub T1 Venue konverentsikeskuses ehituse, projekteerimise, inseneeria ja digiehituse valdkonna aasta parimate tegijate väljakuulutamise auhinnagala. Antakse välja tiitlid „Aasta ehitaja“, „Aasta ehitusinsener“, „Aasta noor ehitusinsener”, „Parim hoone ehitusprojekt“, „Parim rajatise ehitusprojekt“, „Puitmajaliidu aasta tegija“, „Eesti puitmaja sõber“, „Puitarhitektuuri mõjutaja“, „Digiehituse tulevikutegija” ja „Aasta innovatsiooniprojekt”.
Konverentsi ja auhinnagala korraldajad on Eesti Ehitusinseneride Liit, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Digitaalehituse klaster, Eesti Puitmajaliit ning Kliimaministeerium.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
