Rohemajandus

Kasutad kilekotti prügikotina? Tegelikult pole sul prügikotti üldse vaja

Foto: Pixabay

Me oleme välja mõelnud iseendale hästi mugava süsteemi – käime poes, ostame kassast kandekotiks kilekoti ning koduses majapidamises on nende kilekottide näol kohe olemas ka prügikott. Mugav, lihtne, ent samas jube kallis viis seda 20 minutit kasutada. Rääkimata sellest, et selline teguviis ei toeta kuidagi rohemajandamist.

Küllap ei pea enam ütlema, aga ütleme siiski, et poekotina on hea kasutada riidest kotti. Eks ole harjutamise asi see omale poodi minnes kaasa haarata. Kui tõesti osta omale poest kilekott, siis peaks selle kodus suunama mitmekordsesse kasutusse, enne kui see puruks läheb. Keskkonnaameti jäätmebüroo peaspetsialist Dagny Kungus ütleb, et poest ostetud kilekoti kasutamine prügikotina on siiski põhimõtteliselt ühekordne kasutus.

Kui kilekotti prügikotina ei kasuta, mida siis?

Kui kasutad riidest poekotti ja poest kilekotte ei osta, siis tekib paratamatult aga küsimus, mida kasutada prügikottidena, sest kindlasti ei ole variant osta ka poest spetsiaalseid, kuid tavalisi plastikust prügikotte, neidki kasutad ju ühe korra vaid.

Kui sordid prügi, siis tegelikult puudub suur vajadus üldse prügikottide järele, mainib Dungus, sest enamik majapidamistes tekkivatest jäätmetest on pakendid, mida saab lahtiselt pakendite konteinerisse viia. Kungus annab siinkohal hea nipi: “Samuti saab kasutusele võtta suuremaid pakendeid, nt WC-paberi pakendikotid, millesse omakorda teisi, väiksemaid pakendeid koguda.”

Pakendid, mis ei sisalda vedelikke ega määri teisi materjale, peaks viskama pakendikonteinerisse. Ideaalis võiks pakendikonteinerisse visata plastikust ja metallist pakendid ning klaasist pakendid täitsa eraldi koguda, kuna klaasi purunedes on väga keeruline klaasipuru teiste materjalide seast välja saada. Ühegi sellise eseme kogumiseks kodus, ei ole vaja prügikotti, piisab vaid prügikastist.

Kui jäätmed on korralikult kodus juba sorditud, siis segaolmejäätmeid tegib vähe, ehkki need on põhilised, mille puhul me armastame kasutada kilekotti. Samas pole selleks otseselt põhjust, sest peamised määrijad on biojäätmed – ja neid kogutakse eraldi. “Tõenäoliselt mõnel juhul on [taoliste lepingute puhul] põhjuseks kartus, et rohkem jäätmeid satub keskkonda. Samuti võib põhjus olla jäätmevedaja ja KOV-i vahel sõlmitud lepingus, kus on vastav nõue sisse kirjutatud. Samas on KOV-e kes näiteks biolagunevate jäätmete konteinerisse on paigaldanud juba sobivad kotid läbi lepingupartneri ning sealjuures võib biojäätmeid ilma kotita ehk lahtiselt konteinerisse viia. Eelkõige ongi oluline, et väljas olev konteiner ei määrduks liigselt ega põhjustaks haisuhäiringuid piirkonnas,” märgib ta.

Prügikotte vajavad biojäätmed

Kui kodust kompostrit ei ole, siis ainsana vajavad kotti biojäätmed, mille kogumiseks saab kasutada biolagunevaid prügikotte. Et aga need kipuvad tihti lagunema juba enne, kui jõuad jäätmekoti biojäätmete konteinerisse viia, siis soovitab Kungus alternatiivina kasutada väiksemaid kotte, mida saab tihedamini välja viia. “Biolagunevaid jäätmeid ei tohiks koguda liiga suures koguses ja liiga kaua, et lagunemisprotsessidest tekkiv nõrgvesi kotti ei hakkaks kotti lagundama.”

Biolagunevate kottide peal peaks olema märge (standardimärk EN 13432) sellest, et tegemist on komposteeritava materjaliga – sellisel juhul toimub komposteerumine edasi ka jäätmejaama aunades.Biojäätmete konteinerisse võib pannamäärdunud vanapaberi, mis ei sisalda kilet ega muid selliseid võõriseid. Samuti võib määrdunud munakarbi, mille küljes ei ole libedat trükipaberit ega plastikut, visata biojäätmete konteinerisse.

Puhta vanapaberi peaks ikkagi koguma eraldi ja vastavasse vanapaberi konteinerisse viima.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.