Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) kutsub tööstusettevõtteid osalema 10. septembril Türi kultuurikeskusse tasuta seminarile, kus tutvustatakse ringmajanduse ja tööstussümbioosi lahendusi Eesti tööstusettevõtetele.
„Tööstussümbioos on mõiste, mis viitab eri tööstusharude koostööle, mille käigus ühe ettevõtte laos seisev ressurss, tootmisjäägid või kõrvalsaadused muutuvad teise ettevõtte toormaterjaliks,” selgitas EISi rohevaldkonna teenuste teemajuht Anet Adamson. “See innovaatiline lähenemine võimaldab vähendada jäätmeid ja ressursikulu, aidates kaasa nii keskkonnasäästlikkusele kui ka majanduslikule tõhususele.”
Eestis, kus loodusvarade säästlik kasutamine ja keskkonnakaitse on üha enam tähelepanu all, võib tööstussümbioos pakkuda olulist panust jätkusuutlikku ettevõtte majandamisse.
Seminar pakub praktilisi teadmisi ja juhendamist, kuidas ettevõtted saavad ringmajanduse põhimõtteid oma igapäevategevustes rakendada. Üheskoos keskendutakse sellele, kuidas tööstussümbioos aitab ettevõtetel saavutada kestlikkust ja tuua majanduslikku, keskkondlikku ja kultuurilist kasu.
Seminarile järgneb praktiline töötuba, kus osalejatel on võimalus uurida ja arutada potentsiaalseid koostöövõimalusi teiste ettevõtetega. Töötoa tulemusel on võimalik igal osalejal valida välja sobivad sümbioosivõimalused, mida viiakse ellu kahekuulises pilootfaasis, mis algab pärast seminari. Pilootperioodi käigus toetavad ettevõtteid kogenud mentorid, kes aitavad sümbiootiliste lahenduste juurutamisel.
Seminar on 10. septembril Türi kultuurikeskuses ning eelkõige on sinna oodatud Järvamaa, Viljandimaa, Harjumaa, Raplamaa ja Pärnumaa ettevõtete esindajad olenemata tegevusvaldkonnast või suurusest.
Osalemine seminaril ja töötoas on tasuta. Pilootperiood on samuti tasuta, kuid ettevõtetelt arvestatakse VTA (vähese tähtsusega abi), mille maht on maksimaalselt 1000€ ettevõtte kohta, kuid mille lõplik suurus sõltub tegelikult kasutatud mentortundidest.
Ringmajandus ja tööstussümbioos: Sild kestliku tuleviku poole
Mayri Tiido on Eestis ringmajanduse ja tööstussümbioosi üks juhtivaid eestkõnelejaid. Tema teekond selle valdkonnani algas isiklikest väärtustest ja soovist süsteemsemalt maailma muuta.
Keskkonnateemad jõudsid tema ellu esmalt isikliku elustiili muutmise kaudu, kui ta otsustas teha oma igapäevaelu keskkonnasõbralikumaks. “Veetsin aasta, muutes oma tarbimisharjumusi – näiteks ei ostnud ma üle aasta ühtegi uut rõivast,” meenutab Tiido.
Kuid peagi sai ta aru, et keskkonnasõbraliku elustiili mõju on piiratud, kui samal ajal ei tehta suuremaid süsteemseid muutusi.
Ringmajanduse idee sai selgeks, kui Tiido osales üle kuue aasta tagasi Hollandis ringmajanduse teemalisel koolitusel. See hetk sidus tema jaoks kokku pusletükid. “Selline ongi see maailm, kus ma elada tahan,” ütleb ta. Sellest hetkest alates on ta pühendunud ringmajanduse ja tööstussümbioosi edendamisele.
Tiido karjääris on olnud mitmeid olulisi verstaposte. Eriti märgiline oli osalemine maailma suurima ringmajanduse edendava organisatsiooni Ellen MacArthur Foundationi rahvusvahelisel koolitusel “From Linear to Circular”, kus tal oli võimalus õppida valdkonna tippudelt ja luua väärtuslikke kontakte rahvusvahelises ringmajanduse kogukonnas.
Samuti tõstab ta esile Cambridge’i ülikooli kursuse “Business Model Innovation for Circular Economy”, mis õpetas teda märkama ärimudelite ringmajanduse võimalusi.
Üks olulisemaid algatusi, mille kaudu Tiido oma panust annab, on Materjalivoo kaasasutamine. Tegemist on ettevõtetevahelise koostööplatvormiga, mis võimaldab tootjatel oma materjalijääke väärindada või leida tootmise sisendiks teise ettevõtte materjale.
“Me oleme päris tublisti tagunud seda trummi, et tootmisjääkidega tuleb tegeleda, ja just tootmisettevõtted peaksid ennekõike selle vastu huvi tundma, mitte jäätmekäitlejad,” selgitab Tiido.
Materjalivoo eesmärk on suurendada ettevõtete teadlikkust ja motiveerida neid tootmisjääkide nutikamaks kasutamiseks.
Tiido sõnul mängib teadustöö tööstussümbioosi arendamisel keskset rolli, eriti materjaliteaduse valdkonnas. “Materjaliteadlased peavad leidma uusi võimalusi, kuidas erinevaid materjale kasutada ja nende eluiga pikendada. See on ülioluline, et materjalid püsiksid ringluses nii kaua kui võimalik,” rõhutab ta. Lisaks on oluline leida viise, kuidas erinevaid materjale nende eluea lõpus ümber töödelda ja taas kasutusse võtta.
Ringmajanduse ja tööstussümbioosi edendamisel on olnud palju väljakutseid, kuid ka märkimisväärseid saavutusi. Üks meeldejäävamaid hetki Tiido karjääris oli Brüsseli Maailma Ringmajanduse Foorumil osalemine. Seal esines ta panelistina koos Rwanda keskkonnaministeeriumi ametniku ja IKEA jätkusuutlikkuse juhiga.
Kuigi suured organisatsioonid kipuvad jääma oma sõnumites üldiseks ja diplomaatiliseks, võis Tiido väikese iduettevõtte esindajana rääkida asjadest otse ja ausalt. “Ma rääkisin asjadest nii, nagu nad on, ja see mõjus inimestele inspireerivalt,” meenutab ta.
Tulevikku vaadates usub Tiido, et ringmajanduse ja tööstussümbioosi osas on järgmised suured sammud seotud korduskasutuse ja kestliku tootedisaini laialdasema levikuga. Ta toob esile, et Euroopa Parlament on juba astunud samme ökodisaini regulatsioonide suunas, mis kohustab turule lastavaid tooteid olema vastupidavad ja parandatavad.
“See on väga positiivne samm, kuid nõuab tootjatelt investeeringuid, et oma tooteid vastavalt disainida. Usun, et ka tööstussümbioosil on siin oma koht ja võimalus,” lisab Tiido.
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) tööstussümbioosi programm on Tiido sõnul suurepärane võimalus ettevõtetele, kes otsivad praktilisi lahendusi oma tootmisjääkide väärindamiseks.
“See projekt on ettevõtetele imeline võimalus, et saada süsteemset tuge ja nõu tootmisjääkide väärindamise teemal ning võrgustada teiste ettevõtetega, kes on julged, uudishimulikud ja uuendusmeelsed,” selgitab Tiido.
Programmi eesmärk on aidata ettevõtetel astuda esimesed sammud tööstussümbioosi teel ning seejärel suunata neid jätkusuutlikuma ja innovaatilisema tuleviku suunas.
Tiido rõhutab, et Eestis on seni liialt keskendutud olmejäätmete probleemile, mis moodustab siiski vaid väikese osa kogu jäätmetekkest. “Palju suurem potentsiaal on just tootmisjääkidel ja tööstussümbioosil. Ma siiralt usun ja loodan, et see projekt saab olema edukas ja juba aasta lõpus saame jagada muule maailmale ettevõtete edulugusid,” ütleb ta lõpetuseks.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
