Mõisted selgeks: mis vahe on taaskasutusel ja korduskasutusel?

foto: Pixabay

Keskkonnaministeeriumi vastvalminud ringmajanduse põhimõtteid selgitav koduleht ringmajandus.envir.ee on mõelnud muu hulgas ka sellele, et keskkonnasäästu juures ei ununeks ära, mida me täpsemalt teeme, kui oleme rohelised.

Kas taas- või korduskasutame või võtame ringlusse. Et need mõisted ei ole siiski päris samad, siis allpool selgitame nende terminite sisu nii, nagu uus koduleht seda lihtsasti pakub.

Korduskasutust tehakse toodete või tootekomponentidega, mis ei ole veel jäätmeteks muutunud. Korduskasutus tähendab, et asja kasutatakse uuesti selle esialgsel otstarbel.

Seega on korduskasutus viis, kuidas jäätmeteket vältida. Korduskasutus on näiteks see, kui kasutad uuskasutuspoest ostetud taldrikuid või kasutad sõbra vana telefoni.

Korduskasutuseks ettevalmistamist tehakse jäätmetega. Jäätmeteks muutunud tooteid või tootekomponente kontrollitakse, puhastatakse või parandatakse selleks, et neid saaks korduskasutada ilma muu eeltöötluseta (näiteks purustamise või ümbersulatamiseta).

Korduskasutuseks ettevalmistamine on näiteks see, kui jäätmejaama viidud katkine tool parandatakse, et seda saaks uuesti toolina kasutada. Samuti on korduskasutuseks ettevalmistamine pandisüsteemiga vastu võetud klaasist pudelite pesemine selleks, et neid saaks algsel otstarbel uuesti kasutada pudelitena.

Taaskasutamine on laiem koondnimetus sellistele jäätmetega tehtavatele toimingutele, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel nii, et need asendavad muid materjale (näiteks loodusvarasid, mida muidu ammutataks) või jäätmete ettevalmistamine asendamaks muid materjale tootmises ja majanduses laiemalt.

Taaskasutamise alla kuuluvad nii korduskasutuseks ettevalmistamine, ringlussevõtt kui ka muu taaskasutus (näiteks energiakasutusega põletamine).

Ringlussevõttu tehakse jäätmetega ja see on kitsam mõiste kui taaskasutamine. Jäätmeid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks, et neid saaks kasutada esialgsel või muul eesmärgil.

Põletamine ehk energiakasutus ja töötlemine sellisteks materjalideks, mida kasutatakse kütusena või tagasitäitena, ei ole ringlussevõtt. Ringlussevõtu näide on vanadest riietest soojutusmaterjalide, plastpakenditest terrassilaudade või toidujäätmetest komposti tootmine.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.