Igapäevaelu käigus kodudes tekkivad väikesed olmejäätmed on üks suurim prügi allikas, samas vähem kui pooled eestlastest sorteerivad nõutekekohaselt kodus tekkinud jäätmeid. Tuletame meelde, milliseid jäätmeid tuleks kindlasti sorteerida ja mida peaks peale hakkama nikotiinitoodete, pakendite, riiete, ravimite, suitsukonide ja patareidega.
Inimesed toodavad rohkem prügi, kui nad võiksid – kokku tekitab maailma rahvastik aastaga üle kahe miljardi tonni olmeprügi. Rahvaarvu kasvu prognoosile tuginevad uuringud ennustavad, et 2050. aastaks suureneb inimtekkeliste olmejäätmete hulk koguni 70 protsenti.
Olmejäätmete alla käivad kodumajapidamistes tekkinud jäätmed: toidujäätmed, paber ja pappkarbid ning klaasist, metallist, plastist ja tekstiilist jäätmed. Eesti inimesed toodavad aastaga üle 500 000 tonni olmeprügi. Kliimaministeeriumi andmetel sorteerivad eestlased liigiti umbes 40 protsenti enda tekitatud olmejäätmetest – sageli hoiab inimesi jäätmeid korrektselt sorteerimast tagasi hirm, kuna ei teata täpselt, kuhu mingi prügi käib.
See lugu on Geeniuse ja PRO tellijatele.
Logi sisse või vormista tellimus
- Ligipääs seitsme Geeniuse portaali kõikidele artiklitele.
- Ajakirjade Autoleht, Autoleht Ekstra ja Digi artiklite lugemisõigus veebis.
Tellija andmed
Soovid maksta arvega, teha hulgitellimuse või otsid teistsugust tellimust? Kõik tellimisvõimalused leiad siit.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
