Ega see taarapunkti külastamine just kõige meeldivam tegevus ei ole: sageli on seal rõve hais ning mõnel päeval nädalas pead ikka kellegi taga oma pudelitega ootama. Lisaks kipuvad ilmade külmemaks minnes sinna kogunema ka sooja otsivad kalkarid. Meie taarapunktid aga arenevad samuti, muutudes tasapisi väljast nägusamaks, seest puhtamaks, ruumi, kuhu pudelid automaadist jõuavad, paigaldatakse ventilatsioonisüsteeme, peale selle on muutumas ka automaatide enda töö kliendile mugavamaks, nii et iga varasemalt valeks loetud liigutuse peale taaraautomaadi juures masin enam ei kisa.
Rohegeenius käis uurimas, milline näeb välja ja kuidas töötab Eesti üks moodsamaid taaratagastusmasinaid. Tallinnas Männikul avati mõni päev tagasi uus Pihlaka Rimi, mille taaratagastuspunkti disainimisel on arvestatud nii erivajadustega inimestega kui ka ilu ja mugavusega. Taaratagastuspunktis on kaldtee, vesi ja kanalisatsioon, moodne säästlik valgus jm. Samasugune kaasaegne punkt asub ka Tallinnas Ülemiste Keskuses.
Moodsa taaragalerii rajanud ja ringmajanduse ning taaskasutusega igapäevaselt tegeleva Moya OÜ tegevjuht Tarmo Koreinik ütleb, et nende eesmärgiks on kutsuda inimesi üles rohkem sortima, sest koos taaraga on vaja ju ära visata ka kilekott, millega taara toodi, lisaks ei sobi kõik pudelid taaramasinasse.
Uutes punktides ongi võimalik lisaks oma pandipakendile ära anda ka pandimärgiseta taarat – kui enamasti on tagastuspunktides taaramasinasse mittesobiva taara jaoks pandud lahtine prügikast, kuhu inimesed viskavad ka taara kotid jms, siis on uute taarapunktide disain sedavõrd kenam, et kogu mittetaara on tagastaja silme alt ära ning see ei lähe seetõttu ka haisema.
Head päevad taara äraviimiseks
Moya opereerib üle Eesti 85 pandipakendiautomaati 65 kogumiskohas ja kogub aastas ca 32 miljonit pakendit. Nende automaatidega käib kaasas ka masinaid opereeriv ning taara tagastamist monitooriv infosüsteem, mis näitab jooksvalt infot seadmete staatusest, statistikast, sobimatutest pakenditest, seisuminutitest ja annab välja mitmeid toetavaid raporteid.
Nende raportite põhjal saab teha ka statistikat näiteks selle kohta, mitu pudelit toodetutest tagastatakse ringlusesse. Eestis toodetav iga pandipakendiga taara kannab ainulaadset koodi ning on tänu sellistele süsteemidele täpselt jälgitav. See infosüsteem näitab ka statistikat selle kohta, mis päevadel on automaadid rohkem töös ning millisel nädalapäevadel on taarapunktide külastus hõredam. Koreiniku sõnutsi tõuseb selle statistika järgi taarapunktide külastatavus neljapäeval, jõudes oma haripunkti pühapäevaks. Kõige vähem käiakse oma taarat ära andmas esmaspäeval ja teisipäeval – nii et kui sul taarat vaja viia ja sa ei taha seista järjekorras, siis on selleks head just need päevad.
Tee loodusele head
Iga materjali peaks olema võimalik uuesti ringlusse võtta ja selleks, et seda teha, peame me rohkem sortima, ka taarat tagastama. Suur osa Eesti pandipakendist läheb taaskasutusse või ümbertöötlusse, mille tulemusel saab selle materjalina uuesti ringlusse võtta. Isegi Lätist ostetud pandipakendit saab Eestis tagastada – paljud automaadid “söövad” neid, nad ei arvesta seda lihtsalt rahaks, kuid taaskasutuse jaoks töödeldakse ümber needki.
Igal juhul teed loodusele head, kui oma taarat ka ära viid, sest loodus neid lagundada ei suuda. Plastpudel laguneb looduses õhuga kokkupuutes 50-80 aastat, maa sisse maetuna 500-100 aastat. Klaaspudeli lagunemisaeg on siiani selgusetu – keegi pole seda protsessi nii pika aja jooksul lihtsalt jälginud. Plekkpurk laguneb looduses 200-500 aastat.
Mis saab pandipakendist edasi?
Klaas läheb ümbertöötlemisele Järvakanti, kus on kaks klaasitehast, kus see sulatatakse ümber ning sellest tehakse uus klaas. Klaas on materjal, mida saab korduvalt taaskasutada uute klaastoodete valmistamiseks nii, et materjali kvaliteet säilib. Sulatatud klaasijäätmetest on võimalik teha uusi pudeleid ja purke, aga ka näiteks klaasvilla ja muid ehitusmaterjale.
Alumiiniumpurgid lähevad Suurbritanniasse, kus asub käitlustehas, mille kõige nõutavam kaup hetkel ongi Eestist kogutud alumiiniumpurk, sest see on puhas ja kvaliteetne tooraine. Alumiiniumi puhul on taaskasutusprotsess 95% efektiivsem kui taaskaevandamine.
Taaraplastik ehk PET on tervisele ohutu materjal ja hästi töödeldav. See viiakse Lätti või Leetu plastitehastesse, kus see purustatakse ja sõelutakse, tehakse helves ja uus graanul, segatakse uue materjaliga ning suunatakse uuesti taaskasutusse, segades seda uue materjaliga.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
