Olukord maherindel on täna katastroofi äärel. Puuduvad vajalikud riigiülesed otsused ja rahastus, mis valdkonnal tervikuna aitaks areneda. Võti rohepöördeks ja mahedaks Eestiks on maaomanikel, kes võiksid oma maad rentida mahepõllupidajatele, kirjutab Organic Estonia tegevjuht Krista Kulderknup.
2015. aastal valis Eesti Arengufond välja majandusidee ”Mahe Eesti,“ mis seadis eesmärgiks saavutada vähemalt 51% mahemaad kogu riigi pindalast. 2017. aastal kinnitas vabariigi valitsus heaks “Mahemajanduse tervikprogrammi käivitamise”.
Mürkkemikaalide kasutamine ajaloolisel rekordtasemel
Paraku on need jäänud üksnes kõrgelennulisteks ideedeks, mis kõlavad hästi Eesti mahedast ja rohelisest kuvandist rääkides. Selged suunised riigi poolt puuduvad ja sisulist toetust on vähe. Reaalsus on see, et mahe Eesti püsib üksnes tänu mahe-ettevõtete enda pingutustele ja koostööle. Mahetootjate tootmismahud on tagasihoidlikud nii meie toidulaual kui ka eksportturgudel.
Meie oma joogivesi, sh põhjavesi ning Eesti põldudelt pärit toit on üha saastunum. See on piinlik ja kurb. Peaksime endilt küsima, kas see on kuvand, mida me Eestile soovime.
Eesti põllumajandus on jõudnud täna mürkkemikaalide kasutamises kõrgeima ajaloolise tasemeni. Võrreldes 2012. aastaga oli 2020. aastal fungitsiidide ja bakteritsiidide kasutamine oli ca 2,5 korda suurem. Umbrohutõrjevahendite kasutus hektari kohta oli 2 korda suurem (allikas: Statistikaamet).
Eri sünteetiliste ainete kasutamine põldudel on 2005. aastast Euroopa Liidu toetustele hoogsalt suurenenud. Põllumajandusuuringute Keskuse 2020. aasta kogumiku andmetel on Eestis 10 aastaga eri pestitsiidijääkide arv ühe põllumulla proovi kohta kasvanud 0,61-st 7-ni.
Uus võimalus Mahe Eestile
Praegu on uus võimalus maheda Eesti tulemiseks. Maaomanik saab kaasa aidata rohepöörde toimumisele, tehes valiku eelistada rendilepingu sõlmimisel maa rentnikuna mahepõllupidajat.
2013. aastal oli põllumajanduslike majapidamiste kasutuses 955 000 hektarit põllumajandusmaad, sellest 54% oli rendimaa ja 7% muu valdus (peamiselt tasuta kasutusse saadud maa). Rendimaast ligi kolmveerand oli põllumaa ja veerand püsirohumaa. Trend on see, et maaomanikud eelistavad aina enam oma maad välja rentida.
Head maaomanikud, maaomanikena saate teie mõjutada, mis meie Eestimaal kasvab. Rentige oma põllumaa põllumehele, kes suudab toota mahedalt ning ei kasuta intensiivset agrotehnoloogiat põldude hooldamisel ja väetamisel. RMK saaks oma põldude rendipoliitikaga sellele eesmärgile hästi kaasa aidata. Meil on täna võimalus pärandada oma lastelastele taimekaitsevahendite jääkidest puhas maa.
Sellised muutused ei sünni üleöö. See eeldab eelkõige mõtteviisi muutust. Mõtteviisi kaitsta Eestimaad ja meie puhast põldu ning see pall on täna visatud maaomanike põllule ja maadele.
Võiksime võtta eesmärgiks, et suudame sellise muutuse tekitada kolme aasta perspektiivis. Täna on 100 000 Eesti maaomaniku käes võti mahepöördeks.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
