Biolagunevad tooted, nagu biolagunevad nõud, biolagunevad kilekotid jms võivad tekitada mulje, et need on kahekordselt rohelised ostud – sõna “bio” on ju hea ning “lagunev” tähendab, et sellest saab komposti, kuna toode ju laguneb jutu järgi.
Teemasse pikemalt süvenemata võib selline mulje jäädagi – samas kui viitsid teha ühe katse ja kaevad mõnest peost järele jäänud biolagunevad nõud pärast pidu maasse, siis võid veendunud olla, et need on aasta pärast välja kaevates seal samasugusel kujul. Nad ei lagunegi looduses, aga et tootele oli ju nii kirjutatud, siis tuleb endale kahjuks aru anda, et tegemist on parimal juhul tootja teadmatusega või siis teadliku turundustrikiga.
Terminit “biolagunev” võib teatud mööndustega pidada rohepesu sõnavarasse kuuluvaks, sest mingi aja jooksul biolaguneb kõik – küsimus on rohkem selles, millises keskkonnas lagunemine toimub ja kui kaua see aega võtab ning mis sealt järele jääb. Kui toode on tõepoolest biolagunev (mitmel juhul on siis toote peal ka viide, et ta komposteeritav), siis laguneks see komposteerimiskeskkonnas teatud aja jooksul täielikult ega jätaks endast maha mis tahes kahjulikke jääke.
Üks mis on kindel – kui bioplasttopsile või -kilekotile on lihtsalt kirjutatud “biolagunev”, siis koduseks kompostimiseks see ei sobi. Enamasti tähendab biolagunev seda, et ta sobib tööstuslikuks kompostimiseks, aga sedagi mitte igal juhul.
Kui tahad olla täiesti veendunud ja kindel, et ostetud biolagunevat toodet saab tööstuslikult kompostida, siis pead tootelt otsima standardimärki EN 13432. Kui sa seda kuskilt tootekirjeldusest ei leia, siis jäta ost tegemata, sest just see standard nõuab, et toode laguneks komposteerimiskeskkonnas teatud aja jooksul täielikult ega jätaks endast maha kahjulikke jääke.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
