Eesti Pakendiringlus on pakendite mugavamaks kokku kogumiseks üle Eesti paigaldanud kokku 3200 pakendikonteinerit – viie aastaga on konteinerite arvu kahekordistatud.
Lisaks tuleb Eesti Pakendiringlusse sorteerimiseks ja ringlussevõtmiseks materjali korteriühistute umbes 2000 konteineri kaudu.
Eesti Pakendiringluse käive oli 2022. aastal 7,1 miljonit eurot, 85 000 euro eest on Eesti Pakendiringlus teinud teavitustööd ringluseesmärkide täitmiseks. Vastavalt Pakendiseadusele ettevõte kasumit ei jaota, see panustatakse pakendite kogumisse ja taaskasutamisse, teatas Eesti Pakendiringlus.
„Pakendite materjalina ringlussevõtt suureneb aasta aastalt. Siiski peame ütlema, et läbi avalike konteinerite kogutavate pakendite mahul on piir ees – kuigi oleme viimase viie aasta jooksul avalike pakendikonteinerite hulga kahekordistanud, on koguste kasv raugenud,” ütles Eesti Pakendiringlus OÜ juhatuse liige Alder Harkmann. “Peamiselt just seetõttu, et selliseid avalikke kohti kohalikes omavalitsuses, kuhu panna kogumiskonteinerid, ei olegi nii palju ning need kohad peavad ju sobima ka elanikele. See on ka üks põhjus, miks Eesti Pakendiringlus suundub kodudele järjest lähemale ja pakub korteriühistutele üha mugavamaid pakendite kogumislahendusi. Kõige alus on jäätmete liigiti kogumine – ilma selleta ei juhtu mitte midagi.“
Konteinerid kodule lähemale
Aastas tekib Eestis elaniku kohta üle 300 kg olmejäätmeid, mille kogumassist 25-30 protsenti ehk üle 200 000 tonni moodustavad pakendijäätmed. Mahuliselt moodustavad pakendijäätmed olmejäätmete hulgast isegi kuni 60%. (Allikas: Keskkonnaministeerium).
Eesti Pakendiringlus on koos jäätmeveoettevõtetega viimased paar aastat teinud suuri investeeringuid pakendite kodudest kokku kogumiseks. „Eesti riik on võtnud kohustuse saavutada ringlussevõtu sihtarvud ning ainuke viis nendeni jõudmiseks on kodus biojäätmete ja pakendite eraldi kogumine. On ilmselge, et ringlusarvude suurenemiseks on vajalik tekkekohal kogumine vähemalt tiheasustusaladel – just kodudes tekib suur hulk pakendijäätmeid, mis on vaja liigiti koguda ning ringlusse suunata,“ lisas Harkmann.
Valdavas osas õigesse konteinerisse viidud klaas-, metall- ja paber/papp-pakendid, mis Eestis turule lastakse ja kokku kogutakse, võetakse ka ringlusse. Keerulisem on mõnda liiki plastikute ja komposiitmaterjalidega. Nende ringlussevõtu lahenduste puudumine ei ole aga mitte ainult Eesti, vaid üleeuroopaline probleem.
“Lisaks need tehased, mis Eestis täna plasti ümber töötlevad, vaevlevad tegelikult materjalipuuduses – see materjal lõpetab üldjuhul olmejäätmetes ja läheb suures osas põletusse,“ märkis Harkmann.
Ökomodulatsiooniga pakendid keskkonnasõbralikumaks
Alates 1. juunist 2022 deklareerivad tootjad eraldi mono- ja komposiitmaterjalist pakendeid. Harkmanni sõnul ei toimu üleminek ringlusse võetavatesse pakenditesse üleöö.
„Aastaks 2030 peab suur osa pakendeid olema ringlusse võetavad. Selleks töötab Euroopa Liit välja täpsemad juhendid ning materjalide valiku, kuidas sinna jõutakse. Ettevõtted tegelevad praegu uute põhimõtete järgi oma kasutatavate pakendite analüüsi tegemisega, peatselt alustame aruandlusega ning alles seejärel saame hakata kalkuleerima ka eri hinnatasemeid vastavalt pakendite keskkonnasõbralikkusele.“
Tulemas on ringluslahendused ühekordsetele kohvitopsidele
Eesti Pakendiringlus otsib pidevalt uusi lahendusi lähiriikidest eri materjalide ringlussevõtuks. Näiteks pakub Eesti Pakendiringlus klientidele käsitleda joogikartongi (nn tetrapakid) eraldi pakendimaterjali liigina, käitluskulusid õiglaselt hinnastada ning seega suurendada joogikartongi ringlussevõttu.
„Samuti on tulemas peatselt ühekordsete kohvitopside kokku kogumise ning ringlussevõtu teenus – oleme kokkuleppe teinud tehasega, mis seda teeb. Teenust pakume alguses peamiselt kiirtoidu- ja tanklakettidele,“ rääkis Harkmann.
Kokku kogutud jäätmete ringlussevõtt
1. paberist ja papist tehakse uusi pabertooteid ja papp-pakendeid;
2. eri plastidest on võimalik teha uusi tooteid (pärast purustamist ja granuleerimist), need plastiliigid, mida täna ei ole võimalik ringlusse suunata, lähevad jäätmekütuseks;
3. metallpakenditest on võimalik teha samuti uusi metallpurke või kasutada seda metalli uutes toodetes sidusainena ning
4. klaaspurgid ja -pudelid on võimalik võtta 100% ulatuses ringlusesse ning vältida sedasi klaasitootmiseks uue liiva kaevandamist.
Pakendite ringlussevõtu võimalused on pidevas muutumises: osa pakendeid, mida praegu veel ringlusse võtta ei saa, võivad leida tee uueks tooteks juba lähiajal. Seetõttu on oluline, et pakendid sorditaks muust jäätmevoost eraldi. Soovitatav on eraldi koguda alati neist materjalidest pakendeid, mida on eriti lihtne ringlusse võtta: kindlasti klaasi, metalli, paberit ja pappi.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
