Rohemajandus

Parandamatute elektroonikatoodete müük on peagi minevik

Paljud tooted lagunevad liiga lihtsalt ning neid on raske parandada.Foto: Shutterstock

Euroopa Komisjon võttis täna vastu uue ringmajanduse tegevuskava. Tegu on ühe peamise alustalaga Euroopa rohelisele kokkuleppele, mis on Euroopa uue jätkusuutliku majanduskasvu tegevuskava. Kogu toodete olelusringi hõlmavaid meetmeid sisaldav tegevuskava valmistab majandust ette rohelise tuleviku jaoks, tugevdab konkurentsivõimet, kaitstes samal ajal keskkonda, ja annab tarbijatele uued õigused.

Uus kava keskendub ringmajanduslikule tootekujundusele ja tootmisele, et hoida kasutatud ressursse ELi majanduses võimalikult kaua. Üleminek ringmajandusele juba käib. Euroopa eesrindlikud ettevõtjad, tarbijad ja ametiasutused on selle mudeli omaks võtnud. Komisjon lubab tagada, et ringmajandusele üleminek pakub võimalusi kõigile. Täna esitatud ringmajanduse tegevuskava meetmete eesmärk on:

  • muuta kestlikud tooted ELis normiks. Komisjon teeb ettepaneku võtta vastu õigusakt kestliku tootepoliitika kohta, millega tagatakse, et ELi turule lastavad tooted peavad kestma kauem, neid peab olema lihtsam korduskasutada, parandada ja ringlusse võtta ning et esmase tooraine asemel kasutatakse võimalikult palju ringlussevõetud materjali. Piiratakse ühekordset kasutust, tegeldakse toodete enneaegse vananemisega ja keelatakse müümata kestvuskaupade hävitamine.
  • anda tarbijaile suurem sõnaõigus. Tarbijad saavad juurdepääsu usaldusväärsele teabele sellistes küsimustes nagu toodete parandatavus ja vastupidavus, et nad saaksid teha keskkonnasäästlikke valikuid. Tarbijad saavad kasutada toodete parandamise õigust.
  • keskenduda sektoritele, kus kasutatakse enim ressursse ja kus ringmajanduse potentsiaal on suur. Komisjon võtab konkreetseid meetmeid järgmistes valdkondades: 
    • elektroonika ja IKT – elektroonikaseadmete ringkasutuse algatus pikendab toodete kasutusiga ning parandab jäätmete kogumist ja käitlemist;
    • patareid ja akud ning sõidukid – uus õigusraamistik patareide ja akude kestlikkuse ja ringluspotentsiaali suurendamiseks;
    • pakendid – uued kohustuslikud nõuded selle kohta, mis on ELi turul lubatud, sealhulgas liigse pakendamise vähendamine;
    • plastid – uued ringlussevõetud materjali käsitlevad nõuded ja eritähelepanu pööramine mikroplastile ning biopõhisele ja biolagunevale plastile;
    • tekstiiltooted – uus ELi tekstiiltoodete strateegia tugevdab konkurentsivõimet ja innovatsiooni selles sektoris ning hoogustab tekstiiltoodete korduskasutuse turgu ELis;
    • ehitus ja hooned – terviklik kestliku hoonestatud keskkonna strateegia, et edendada ringluse põhimõtteid hoonete jaoks;
    • toit – uus korduskasutust käsitlev seadusandlik algatus, et asendada toitlustuses ühekordse kasutusega pakendid, lauanõud ja söögiriistad korduskasutatavate toodetega.
  • tagada, et jäätmeid tekiks vähem. Keskendutakse jäätmete täielikule vältimisele ja nende muutmisele kvaliteetseks teiseseks ressursiks. Komisjon uurib võimalust kehtestada kogu ELi hõlmav ühtlustatud mudel jäätmete liigiti kogumiseks ja märgistamiseks. Tegevuskavas esitatakse ka mitu meedet ELi jäätmeekspordi vähendamiseks ja ebaseaduslike jäätmesaadetistega võitlemiseks.

11. detsembril 2019 esitas von der Leyeni komisjon Euroopa rohelise kokkuleppe, millega kehtestatakse ambitsioonikas tegevuskava üleminekuks kliimaneutraalsele ringmajandusele, kus majanduskasv ei ole seotud ressursikasutusega. Ringmajandus vähendab survet loodusvaradele ning on eeltingimus kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks 2050. aastaks ja elurikkuse kadumise peatamiseks.

Pool kasvuhoonegaaside koguheitest ning üle 90 protsendi elurikkuse kadumisest ja veepuudusest tuleneb loodusvarade kaevandamisest ja töötlemisest. Ringmajandus toetab SKP kasvu ja töökohtade loomist: ringmajanduse meetmete rakendamine Euroopas võib suurendada ELi SKPd 2030. aastaks veel 0,5 protsenti, luues ligikaudu 700 000 uut töökohta.

Euroopa rohelise kokkuleppe valdkonna juhtiv asepresident Frans Timmermans märkis: “Selleks et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, säilitada meie looduskeskkond ja tugevdada meie majanduslikku konkurentsivõimet, on vaja täielikult ringluspõhist majandust. Praegu on meie majandus endiselt enamasti lineaarne ning vaid 12 protsenti teisestest materjalidest ja ressurssidest tuuakse majandusse tagasi. Paljud tooted lagunevad liiga lihtsalt, neid ei saa korduvalt kasutada, parandada ega ringlusse võtta või need on valmistatud ainult ühekordseks kasutuseks.”

Timmermansi arvates peitub nii ettevõtjate kui ka tarbijate jaoks ringmajanduses tohutu potentsiaal: “Tänase kavaga käivitame meetmed, et muuta toodete valmistamise viisi ja anda tarbijatele võimalus teha kestlikke valikuid nii nende endi kui ka keskkonna huvides.“

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.

Populaarsed lood mujal Geeniuses