Enim metsavargusi registreeriti tänavu, nagu varasematelgi aastatel, Harjumaal, kuid sagedasemate vargustega paistavad tänavu silma ka Pärnu, Võru ja Lääne maakonnad.

Kasvanud on ka varguste kahjusumma: kolmel juhul neljast ületab varguse kahju 500 euro piiri. Viis aastat tagasi oli metsavargusi küll rohkem, kuid enamik neist jäid allapoole 500 eurose kahju piiri.

“Väljaspool linnu kasvab ka varastamine taludest, Järvamaal oli lausa traktoritest kütuse varastamise laine,” rõhutas Põldma.

Põldma kinnitusel tasuks sama piirkonna metsaomanikel ja talunikel omavahel tihedalt suhelda ja ees ootavatest raietöödest ka üksteisele teada anda.

“Kui oma kandi metsamehed pole raietöödest märku andnud, äratab piirkonda ilmuv metsatehnika õigustatud tähelepanu,” märkis ta. “Kui oma kandi metsaomanikke tunned, pole palju ka igasuguse raietegevuse puhul omanikule kõne teha.”