Rohetiigri ja Ragn-Sellsi poolt 30. mail korraldatud ümarlaual tõdesid eri sektorite esindajad, et Eestis on vaja oluliselt tõhustada osapoolte vahelist koostööd ehitusjäätmete ebaseaduslikku käitlemist ja sellest tekkivate keskkonnariskide vältimiseks. Ühtlasi on vaja kiirendada seadusandlusliku raamistiku loomist, et saavutada riigi jäätmekavas seatud 40-protsendine ehitusjäätmete ringlusmäär aastaks 2028.
Aastaks 2028 peab Eestis ehitustel tekkivatest jäätmetest 40 protsenti olema suunatud uuesti materjalina ringlusse. See eesmärk on eriti oluline, sest Eesti renoveerimismaht suureneb lähikümnendil kuni viis korda.
Ragn-Sells Eesti juhi Kai Realo sõnul oli toimunud arutelu algatamine oluline ning vaatamata mitmekülgsele osalejate ringile leiti ehk isegi veidi ootamatult antud teemal ühiseid seisukohti.
Ümarlaual arutati ka probleemi läbipaistmatute ja keskkonda kahjustavate käitlejatega, kes matavad jäätmeid tühjadesse lautadesse, laohoonetesse või karjääridesse. Lahenduseks tõid osalejad võimaluse integreerida jäätmekäitluse nõuded ja aruandlus ehitusega seotud lubadega ning üldine digitaliseerimine. Näiteks võiks iga ehitusjäätmeid vedada sooviv veok kasutusele võtta digitaalse sõidulehe, mille puhul on võimalik jälgida, kuhu jäätmed viidi. See aitaks tõhusamalt avastada illegaalsete jäätmekäitluskohtade teket.
Ehituse teekaart 2040 peatoimetaja Pärtel-Peeter Pere sõnul on Eesti ehitus- ja kinnisvarasektori süsinikuheite suurimaid põhjustajaid hoonete vähene soojuspidavus ning valglinnastumine.
“Andmed näitavad, et Eesti maakasutus on Euroopas üks kõige raiskavamaid. Ringmajanduse potentsiaal on kasutamata. Taanis arvutati, et käesoleval kümnendil saab ehitushindu alandada kuni 30% teiseste materjalide kasutusega,” ütles Pere. Ehituse teekaart 2040 soovituse põhjal on koalitsioonilepingus kirjas 20 punkti, teekaardi eesmärk on ehituses vähendada süsinikujälge 85 protsenti.
Kõne all olid ka nii jäätmekäitluse kontrolli tõhustamise üle ebaseaduslike ladestuspaikade tekke vähendamiseks ja vältimiseks, ehitusjäätmete sorteerimise põhimõtete ja aluste kui erinevate keskkonnatasude ning käitluskulude teemadel.
Olulisemate võimalike lahendustena toodi välja:
- Vajadus kujundada seadusandlik raamistik, mis ehitusjäätmete taaskasutamise asemel seab fookusesse nende ringluse.
- Vajadus kehtestada ühtsed üleriigilised standardid ehitusjäätmete liigiti kogumisele.
- Seadusliku raamistiku loomine riigi jäätmekava eesmärgi saavutamisele suunamaks 2028 aastaks 40 protsenti ehitusjäätmetest ringlusse.
- Vajadus defineerida jäätmevaldaja vastutus jäätmete ringlusse suunamise ja legaalse käitluse eest.
- Vajadus tõhustada järelvalvet läbi digitaalsete lahenduste, näiteks ehitusjäätmete vedamise eelduseks oleks digitaalse sõidulehe kohustus, mis võimaldab jälgida, kuhu jäätmed viidi.
- Vajadus integreerida jäätmekäitluse eesmärgid ja aruandlus ehituslubade protsessis.
Ümarlaual osalesid jäätmekäitlusettevõtted, ehitusettevõte, kolmanda ja avaliku sektori esindajad, kaasa arvatud Keskkonnaameti ja keskkonnaministeeriumi esindajad. Sügisel on plaanis korraldada järgmine samateemaline ümarlaud, et töötada edasi esimesel kohtumisel välja selgitatud kitsaskohtade ja võimalustega.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
