Rohemajandus

Valitsus lõi rohepoliitika juhtkomisjoni

Komisjoni hakkab juhtima Kaja Kallas.Foto: Shutterstock

Valitsus pani neljapäeval paika rohepoliitika juhtkomisjoni, mille eesmärk on koordineerida rohepöörde elluviimist Eestis kestliku majanduskasvu edendamiseks.

Valitsuse eesmärk on valmistada ette ja viia Eestis ellu rohepööre. Rohepöörde mõtestamine ja põhisuundade kokkuleppimine annab ühtse raami, millest tuleb lähtuda nii valdkondlike arengukavade ja sekkumiste kavandamisel kui ka muude rohepöördega seotud poliitikaotsuste tegemisel.

Peaminister Kaja Kallase sõnul on valitsuse eesmärk valmistada ette ja viia Eestis ellu rohepööre. „Seda on vaja nii laiemalt ökosüsteemide toimimise kui ka vahetult inimeste elukeskkonna hoidmiseks ja kestliku majanduskasvu edendamiseks, eriti nendes valdkondades, kus praegune majandusmudel on hääbumas. Rohepoliitika juhtkomisjoni loomine võimaldab valitsuse tasemel rohepöörde elluviimist efektiivsemalt koordineerida,“ sõnas peaminister Kallas.

Rohepöörde strateegiline mõtestamine ja põhisuundade kokkuleppimine annab peaministri sõnul ühtse raami, millest lähtutakse nii valdkondlike arengukavade kavandamisel kui ka muude rohepöördega seotud poliitikaotsuste tegemisel.

Konsultatsioonid ministrite, ametnike ja ekspertidega on näidanud vajadust tõhustada täidesaatva võimu tasemel rohepöördega seotud koordinatsiooni ja ülesannete täitmist.

Loodav valitsuskomisjon töötab valitsuse otsused läbi enne kabinetinõupidamisi ja valitsuse istungeid. Komisjoni töö tulemusena saavad ministrid senisest paremini koordineerida mitut valitsemisala puudutavaid küsimusi ja ülesannete täideviimist.

Komisjoni tegevust juhib peaminister. Komisjoni kuuluvad ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister, haridus- ja teadusminister, keskkonnaminister, maaeluminister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister, riigihalduse minister ning välisminister. Teised ministrid osalevad komisjoni istungil peaministri palvel, kui teemakäsitlus eeldab vastutava ministri kohalolu.

Eesti on seadnud eesmärgiks saavutada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguste neutraalsus. Aastaks 2030 soovib Eesti süsinikdioksiidi heitkoguseid vähendada 70 protsendi võrra võrreldes 1990. aasta heitkoguste tasemega. See tähendab olulisi muudatusi pea kõigis eluvaldkondades, sealhulgas näiteks energeetika vallas, transpordisektoris, hoonete energiatarbimises ning jäätmemajanduses.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.