Eesti ettevõte BiotaTec on teinud läbimurde kriitiliste toormete hulka liigituvate metallide biokaevandamise tehnoloogia arenduses. Eesti arendajatel õnnestus eri mikroorganismidega saada jäätmetest ja madala metallisisaldusega maakidest senisest oluliselt kiiremini ja keskkonnasäästlikumalt kätte nii vanaadiumi, haruldasi muldmetalle nagu skandiumi, neodüümiumi, praseodüümiumi kui ka väärismetalle.
2020. aastal saadud Euroopa Innovatsioonifondi 2,3 miljoni eurone toetus on võimaldanud ettevõttel suurendada meeskonda, täiendada seadmeparki ja alustada mobiilse pilootüksuse ehitamist biokaevandamise tehnoloogia tööstusliku potentsiaali demonstreerimiseks. Kokku osales Euroopa Liidust selles rohetehnoloogiate taotlusvoorus 2061 taotlejat ning peale kahevoorulist hindamist arvati BiotaTec 2,3% rahastuse saajate hulka, seda ainsana Soomest ja Balti riikidest.
BiotaTec OÜ teadusjuhi Priit Jõersi sõnul on laborikatsetes hiljuti toimunud oluline tehnoloogiline edasiminek väga erinevatest kaevandusjääkidest metallide kättesaamisel. “Me oleme viimasel aastal välja töötanud erinevaid biokaevandamise lahendusi, mis toovad senisest veelgi efektiivsemalt välja metallid madala protsendiga maakidest, samuti tööstusjääkidest ja kasutatud elektroonikast ehk e-romust. Töös on e-romust eraldatud metallide väärindamine, sünteesides bakterite abil metallide nagu kulla nanoosakesi, mille hind võib olla üle 1000 korra kõrgem kui tavalisel metalli vormil,” selgitas Jõers.
Uudne lahendus on end tõestanud nii Hispaania jäätmekäitlejalt pärit purustatud e-romu, Kreeka alumiiniumitootmise jäägi kui ka Jordaania põlevikivituha puhul. Kuu pinnasest metallide tootmiseks sobivate mikroorganismide leidmiseks on alustatud koostööd Prantsuse kosmose idufirmaga Spartan Space.
Biokaevandamise all mõistetakse tehnoloogiaid, mille abil eraldatakse metalle tahketest materjalidest nagu maagid ja tööstusjäätmed, kasutades selleks erinevate mikroorganismide poolt läbi viidavaid keemilisi reaktsioone. Näiteks ligi 20% kogu maailma vase ja 5% kulla toodangust saadakse biokaevandamise meetodeid kasutades. Võrreldes traditsiooniliste metallurgiatehnoloogiatega on biokaevandamine keskkonnasõbralikum, tarbides tunduvalt vähem energiat ja ohtlikke kemikaale.
BiotaTec alustas tööd biokaevanduste lahenduste väljatöötamisel 2010. aastal Eesti graptoliitargilliidiga, laiendades hiljem oluliselt kriitiliste toormete allikate valikut mitmetele maakidele ja tööstusjääkidele. Tänaseks on BiotaTec OÜ arendustiimi poolt ellu viidud tuhandeid parendusi, millega on erinevatele jääkidele leitud kõige efektiivsemalt kokku sobivaid spetsiifilisi mikroorganisme.
Praeguseks on Tartus valminud esimene ühe kuupmeetrise mahuga reaktori prototüüp uudse tehnoloogia tööstuslikuks katsetamiseks. Ettevõte on alustanud läbirääkimisi uute investeeringute kaasamiseks eesmärgiga kiirendada laienemist rahvusvahelistel turgudel.
„Edukas üleminek taastuvatele energiaallikatele sõltub paljude kriitiliste toormete hulka kuuluvate metallide kaevandamisest. Ilma neodüümiumita ei ehita ühtegi tuulikut ja elektriautod vajavad umbes kuus korda rohkem erinevaid metalle kui tava-autod,” selgitas Priit Jõers. “Samas on traditsiooniline kaevandamine keskkonda reostav ning energiaintensiivne, mistõttu on võetud suund selliste tööstuslahenduste kõrgele maksustamisele, kehutades ettevõtteid seeläbi otsima uusi tehnoloogiaid. Lisaks on kõrge metallisisaldusega maagid ammendumas ning tavameetodid ei tasu madalamate protsendiga maakide puhul tihtipeale ära.”
Seega on metallitööstustele tõusnud surve nii investoritelt kui ka sotsiaalse loa andjatelt kasutada küll majanduslikult tasuvaid, samas aga võimalikult väikse keskkonnamõjuga tehnoloogiaid. Kuna biokaevandamine on keskkonnasäästlik, kasvab maailmas nõudlus uute, biokaevandamise lahenduste järele kiiresti.
“See on firmadele tänapäeval elu ja surma küsimus – tõusvad energiahinnad ja surve saastamise vähendamisele on sundinud mitmeid operaatoreid oma tehaseid sulgema,” märkis Jõers. “Kuna uue tehnoloogia väljaarendamine on ajamahukas protsess, on meil tänu kümme aastat kestnud laboriuuringutele selge eelis konkurentide ees.”
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
