Mullu paigaldati Keilasse 39 nutikat prügikasti, mis räägivad, pressivad ise prügi kokku, loendavad kasti avamisi ja tühjendamisi ning saavad energia päikesest.
Keila linnavalitsus tegi Facebookis uudsete prügikastide käekäigust ülevaate ja nentis, et need on end õigustanud. Nii kinnitas süsteemid paigaldanud ning nende eest hoolt kandev Mart Siniorg osaühingust Kleenoil Estonia.
Uudsete prügiurnide suurim eelis on see, et nutikastid annavad varakult teada, millal on aeg kasti tühjendada – kastid koguvad ja annavad edasi teavet oma kasutamise kohta. Seni pole olnud Keilas probleemi ka päikesepatareidest saadud vooluhulgaga. Keskmine laadivus on 44-65 % vahel.
Nutiprügikastis on 120-liitrine plastkonteiner. Kui jäätmete kogus tõuseb teatud piirini (seda jälgib fotosilm), siis algab pressimine.
Keskmiselt on enne tühjendamist viis pressimist ja alles siis tühjendatakse. Pressimiste arv oleneb ka jäätmete liigist.
Pakendeid on võimalik tavajäätmetest rohkem kokku pressida. Siis võib olla ka umbes kaheksa kokkupressimist. Nõnda mahub konteinerisse korraga oluliselt rohkem prügi kui seni kasutuses olnud urnidesse.
Kõige populaarsem on Keila Põhja ja Piiri tänavate nurgal olev segapakendi konteiner, kuhu on prügi visatud kokku 3076 korral (selle numbri sees on kõik luugi avamised, ka need korrad, kui midagi ära ei visatud). Tühjendamisi on olnud alates septembrist kokku viis korda.
Teist kohta hoiab raudteejaama segapakendi konteiner (avatud 2580 korda).
Kõige populaarsem biokonteiner asub Pargi ja Paldiski mnt mänguväljaku juures Männipargis (2454 luugiavamist), aga seal võib oma osa olla ka uudishimul – kuna prügikast räägib ehk tänab prügi äraviskamise eest, siis osa inimesi on käinud seda kuulamas ilma prügi urni panemata. Seda prügikasti on alates septembrist tühjendatud kolmel korral.
Kõige rohkem on tühjendatud raudteejaama segapakendi konteinerit (10 korda), teisel kohal on kaheksa tühjendamiskorraga Aiandi tänaval asuv segapakendi konteiner (1878 luugi avamist).
Linnavalitsus on Kleenoil Estoniale andud vihje, et tahab saada rakendust, mille abil oleks võimalik näidata online-ülevaadet kõigi 39 prügikasti töö kohta avalikult linna kodulehel – kaart asukohtadega, kuhu klikkides saab ülevaate nii statistikast kui ka hetke täituvusest.
Pärnu katsetab ka
Sarnast tehnikat katsetab praegu ka Pärnu linn. WasteMate-nimelised nutikad prügikastid olid esmalt väljas Iseseisvuse väljakul jõulukülas, praegu paiknevad need kahel pool Pärnu Keskust – üks Martensi ja teine kontserdimaja poolse sissekäigu juures, teatas linnavalitsus.
WasteMate prügikastide tööloogika on lihtne: vandaalikindla metallist korpuse sees on jäätmete kogumiseks kas 120- või 240-liitrine standardne ratastel plastikust prügikast, aga lisaks välisele ja sisemisele kastile on prügikasti monteeritud ka press, mis kasti visatud jäätmed kokku pressib. Tänu sellele mahub kasti 5-8 korda rohkem jäätmeid.
Mahuline kokkuhoid annab mitmes mõttes ökonoomse tulemuse: esiteks vähendab see kasti tühjendamissagedust, teiseks aitab kokku hoida jäätmeveokuludelt ja kolmandaks annab panuse CO2 emissiooni vähendamissegi, sest tühjendussõite tuleb harvem teha.
Kõigele lisaks saab nutikate avalikku ruumi mõeldud prügikastide täituvust jälgida CleanCityManager veebiplatvormi kaudu. Platvorm annab eesti keeles märku, kui kast vajab tühjendamist või kui päikesepaneelidel töötava prügikasti aku hakkab tühjaks saama (ilma päikeseta kestab aku 90 päeva) ja tänab inimest, kui too oma tühja kohvitopsi või krõpsupaki kasti viskab.
Veebiplatvorm on abiks ka tühjendusmarsruudi planeerimisel ja tühjendusstatistika põhjal saab prügikastide omanik – näiteks omavalitsus või kaubanduskeskus – kavandada jäätmeveoteenuse pakkuja leidmiseks täpsema eelarvega hanke.
Kuna kastid on kinnised – täiteluuk avaneb jalavajutusega – on jäätmekoguja sisemus lindude-loomade ja ilmastikumõjude eest kindlalt kaitstud.
Keila linn oli esimene Eesti omavalitsus, kes 39 WasteMate prügikasti mullu sügisel oma linnaruumis kasutusele võttis. Nüüdseks on sama tootja nutikad prügikastid käigus ka Ülemiste kaubanduskeskuses.
Huvi katsetada oma linna või valla avalikel aladel tarku prügikaste on ilmutanud teisedki Eesti omavalitsused. Mujal Euroopas on targad prügikastid paljudes linnades kasutusel.
Hindamaks WasteMate konteinerite täitumist ja kodanike käitumist testib Pärnu linn koostöös osaühinguga Kleenoil Eesti nutikaid prügikaste vähemalt jaanuari lõpuni.
Pärnu abilinnapea Irina Talviste sõnul on Keila kogemused WasteMate prügikastidega positiivsed ja kui ka pärnakad testperioodil nutikate prügikastidega rahule jäävad, siis ehk õnnestub targad jäätmekogujad tulevikus Pärnussegi soetada.
Esmalt on aga vaja, et linnakodanikud leiaksid nutikad prügikastid Pärnu kesklinnast üles ja neid aktiivselt kasutaksid. Vaid nii saab omavalitsus tagasisidet kastide täituvuse ja kasutatavuse kohta.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
