Rohetehnoloogia

Õigel ajal ehitatud päikesepark andis Haapsalu Veevärgile märkimisväärse kokkuhoiu

Haapsalu Veevärgi päikesepark. Foto: Ivar Soopan

Haapsalu Veevärk tõstab uuest aastast vee ja kanalisatsiooni hinda vahemikus 13-14 protsenti, sest elektri kallinemine on ettevõtte kulusid oluliselt suurendanud. Veelgi suuremast teenuste hinnatõusust päästis veevärgi kahe aasta tagune otsus ehitada oma päikesepark.

Nüüdne hinnatõus oleks järsem, kui veevärk poleks 2020. aastal enne elektri börsihinna suurt kõikumist alustanud oma päikesepargi ehitamist. Nüüdseks on rajatud kolm energiajaama koguvõimsusega 150 kW ja linnalt taotletakse ehitusluba veel ühe pargi ehitamiseks. 

Päikesepargid on aidanud ettevõtte kulu kontrolli all hoida. “Tänavu oleks veevärk pidanud elektri eest maksma 47 417 eurot rohkem kui meil päikeseparke poleks,” ütles Haapsalu Veevärgi juhataja Kaido Erik. Sellise tulu on toonud ettevõttele energiatootmine ja taastuvenergia toetus.   

See tähendab ka seda, et nüüdne hinnatõus tuleb väiksem kui see oleks ilma roheenergiajaamata. Eriku sõnul oleks nii joogivee kui ka kanalisatsiooni hind tõusnud oma päikeseenergia jaamata ligi 3 protsenti rohkem.

Päikeseparkide rajamiskulu oli 150 000 eurot ja nende tasutuvajaks arvutati alguses kuus kuni seitse aastat. Pärast elektri börsihinna kallinemist on aga tasuvusaeg oluliselt lühenenud. Praegu on tasuvusaeg vaid kolm aastat. “See on ulme päikesepargi ehitamisel,” sõnas Erik.

Haapsalu Veevärk on omasuuruste seas üks väheseid vee-ettevõtteid, kel on oma energiatootmisjaam, mis aitab kulusid vähendada. 

Kaido Erik tõi näite, kui suur oli tänavuse ja eelmise suve energiakulu: “Eelmise aasta augustikuu elektrikulu oli 12 200 eurot ja selle aasta augustis 53 100 eurot. Need on kosmilised vahed.”

Eriku sõnul tuleb peamine energiakulu reoveepuhastist, mis töötab kogu aeg ja selle tööaega ning energiakulu ei saa börsihinna järgi planeerida.

Veevärgi arvutuste kohaselt kallineb neljaliikmelise leibkonna joogivee tarbimise ja reovee ärajuhtimise ning puhastamise teenus keskmiselt 4,63 eurot kuus. Ühe inimese kohta on keskmine hinnatõus 1,2 eurot kuus. 

Kuigi kallinemine on märgatav, on veeteenuse hinnad sarnaste Eesti vee-ettevõtete hindadega võrreldes madalamate seas, märkis Erik. 

Kanalisatsiooni visatud sobimatu kraam tekitab lisakulu

Erik märkis, et hinnatõuse aitab leevendada ka tarbijate käitumine. “Inimesed võiks kaasa aidata ja mõelda oma veetarbimine läbi. WC-pott ei ole prügikast. Kui keegi kallab sinna hommikul järele jäänud supi või pudru, siis pumbad hekseldavad selle läbi ja kui see reoveepuhastini jõuab, siis peame vee seest saama selle pudru või supi uuesti kätte. Seda ei saa Tagalahte lasta. See on kõik energia, töö. Mida rohkem ise seda jälgime, kuhu oma prügi paneme ja mida sorteerime, seda soodsam tuleb ka teenus,” lausus ta. 

Tänavu kevadel kirjutas Rohegeenius Haapsalu Veevärgi näitel sellest, mida inimesed kanalisatsiooni valavad ja mida sinna kindlasti visata ei tohiks. 

Õli ja vedelat rasva valatakse kanalisatsiooni nii suurtes kogutes, et see, mis ei kinnitu toruseintele, jõuab pumplasse.

Haapsalu Veevärgi reoveepuhasti juhataja Ando Laanesoo selgitas Rohegeeniusele, et siis ei anna pumpla andurid enam õiget teavet. “Rasv tuleb pinnale ja andruid jäävad ka pinnale, mitte ei lähe läbi rasva,” ütles ta. “Tekib see, et ta ei tee õigel ajal sisse- ja väljalülitusi. Tuleb minna pütiga ja see rasv sealt ära korjata. See on jälle lisatöö. Ta lollitab meil pumpla ära.” 

Veevärgi juhataja Kaido Eriku sõnul jääb enamik rasvast torude esimese viiekümne meetri külge, kui see kraanikausitorust alla valada. “See, mis ära jahtub ning edasi voolab, see jookseb meile välja. Kuna kogused on nii suured, siis meil on ka probleemid, aga igaühel endal on kodus kõige suuremad probleemid. Seda toru seina küljest ära saada on peavalu.”Selleks kulutab klient juba lisaraha Torusiili ostmiseks.

Puhastusjaama “tapjad” on ka kanged keemilised vedelikud, näiteks torupuhastusvahend, mis võib koduse toru küll avaramaks muuta, aga see teeb karuteene puhastusjaamale.

Keemilised puhastusvahendid tapavad bioloogilise veepuhastusjaama baktereid. “Kui kemikaalide kogus läheb suureks, siis me tapame bakteri ära,” selgitas Erik. “Siis oleme suures plindris, peame hakkama bakterit kasvatama. Need on kõige traagilisemad asjad. 

“Me teame, et poes müüakse Torusiili ja muid asju, aga te ei kujuta ette, mida meie peame tegema, et Torusiil vee seest kätte saada!” jätkas Erik. “Meie jaoks on see ju puhas keemia. Me peame laskma vee Tagalahte niimoodi, et kogu Torusiil on veest välja võetud.”

Naiste hügieenivahendid, kondoomid, vatitikud, supijäägid, tekstiil, kätepuhastuspaber, nöör ja isegi juuksed – neid kõiki ei tohi mingil juhul WC-potti visata. Miks need reoveepuhastajatele probleeme tekitavad, sellest saab lugeda Rohegeeniuse pikemast artiklist.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.