Rohetehnoloogia

Ragn-Sellsi uus tehnoloogia pakub alternatiivi Venemaa väetisele, aga Eestis seda kasutada ei tohi

Prantsuse farmer laotab nisupõllule lämmastikväetist. Foto: REUTERS / Pascal Rossignol / Scanpix

Ragn-Sells on loonud uuendusliku tehnoloogia, mille abil saab reoveest ja -mudast välja võtta fosfori ja lämmastiku, mis on taimekasvatuse kõige olulisemad väetised. Ukraina sõja ja Venemaale kehtestatud sanktsioonide tõttu on väetisehinnad aga ülikõrged ja väetist napib. Ragn-Sells pakub alternatiiviks nende tehnoloogial põhinevat põllurammu, ent Eestis seda kasutada ei tohi.

Ragn-Sells on patenteerinud tehnoloogiad, mis annavad võimaluse reoveest ja -mudast fosfor ja lämmastik välja väärindada ja uuesti ringlusse saata. Lämmastiku saab selle uuendusliku tehnoloogia abil väärindada reoveest madala energiakuluga ja peaaegu CO2 heitmeta ning saata seejärel tagasi põllumajandusse. Esimene sellist tehnoloogiat kasutav Project N piloottehas on Ragn-Sellsil Rootsis juba töös, teatas ettevõte.

Reovete puhastamisel jääb aga järgi muda, mida on väetisena põldudele pandud juba aastakümneid, kuid värskeimad uuringud näitavad, et viimane on täis ravimijääke ja mikroplasti. Mõned riigid on reoveemudade põldudele laotamise seetõttu ka keelustanud, näiteks Saksamaa. Eestis tehakse seda endiselt, kuid sellise põllu toodangut osta ei soovitaks.

Selle probleemi lahendamiseks on Ragn-Sells loonud teisegi tehnoloogia Ash2Phos – fosfori väärindamine nendest samadest mudadest ja seda väga madala energiakuluga. Esimese reoveemudade ümbertöötlemise piloottehase avas Ragn-Sells just Saksamaal. 

Seadus ei luba kasutada

“Eelmainitud tehnoloogiaid saab kasutusele võtta ka Eestis. Täna võime julgelt öelda, et Ragn-Sells suudab toota kõige kvaliteetsemat loomasöötadeks vajaminevat fosforit,” märgib Ragn-Sells. “Need on näited, kuidas ringmajandus pakub kohest leevendust põletavaimale probleemile ja seda mitte ainult teoreetiliselt, vaid olemasoleva tehnoloogia abil. On vaid üks takistus – mitmelgi juhul ütleb seadusandlus meile ette, et loomasöötades ja põllumajanduses kasutatav fosfor või lämmastik peab pärinema looduslikest allikatest. Nendest allikatest, mida Euroopal ei ole.”

Niisiis ei luba ajale jalgu jäänud regulatiivsed takistused kaasaegseid tehnoloogiaid kasutusele võtta ja kogu seadusmuudatuste menetlemine võtab tavaliselt aega vähemalt 3-4 aastat. Samal ajal ähvardab maailma toidukriis. 

“Kui soovime ringmajandusele üle minna ja tagada jätkusuutlikkuse, siis peame muutma väga olulist põhimõtet – kõige tähtsam ei ole mitte tooraine päritolu looduslikest allikastest, vaid kvaliteet, millele see tooraine peab vastama,” leiab Ragn-Sells. “Rohepööre peab praeguse kriisi valguses ja äkiliselt veelgi teravnenud toorainenappuse toel hoopis hoogu. Toiduainekriisi ja väetistekriisi vältimise lahendus ei peitu veelgi intensiivsemas kaevandamises ja suuremas mahus fossiilsete kütuste põletamises, vaid innovatsioonis mis baseerub jätkusuutlikel ja ringmajanduse põhimõtetel.

Väetis maksab hingehinda

Kui 2021. aasta alguses oli fosfori maailmaturu hind ca 350 dollarit tonn, siis praeguseks on see tõusnud ajaloo kõrgeimale tasemele – 1000 dollari piirile. Väetised nagu lämmastik ja fosfor on taimede kasvuks sama kriitilised kui päike ja vesi ning ei mõjuta vaid viljakasvatust, vaid toorainetena kogu põllumajandust ja loomakasvatust, alustades Eesti lehmade söödast kuni Brasiilia kohviistandusteni välja. Praegu otsib Euroopa Vene väetistele alternatiive sama hoogsalt kui gaasile. Seni Eestisse toodud väetistest 70% pärineb Venemaalt, hinnad teevad rekordeid ja uusi tarneahelaid on keeruline luua.

Kui taim maapõuest välja võtta, võetakse sellega kaasa ka mullast taime imendud fosfor ja lämmastik. Kui väetiseid mulda tagasi ei viida, langeb saagikus mõne aastaga ligi 50% võrra. Euroopa riigid suudavad loodusvarudest katta vaid 5% kogu fosfori vajadusest. Ainuke Euroopa Liidus asuv fosforiidimaardla asub Soomes. Teine riik, millel on maapõues arvestatavad varud, on Eesti. Niisiis ei ole varsti enam küsimus, kas Ida-Virumaal hakatakse fosforiiti kaevandama, vaid millal?

Lämmastiku tootmisega on veelgi keerulisem. Selle toomiseks on vaja tohutus koguses maagaasi, mis paneb meid hetkega taaskord lõksu, sest sellises koguses saab gaas vähemalt lähiajal tulla vaid Venemaalt. Gaasiembargo valguses muutuks lämmastiku tootmine Euroopas seega pea võimatuks või määratult kallimaks. Samal ajal lastakse reoveepuhastusjaamadest fosfori- ja lämmastikurikas vesi lihtsalt loodsulikesse veekogudesse, kus see põhjustab vetikate vohamist ja veekogude kinnikasvamist. 

Ragn-Sells nendib, et nende uued tehnoloogiad võimaldavadki keerulist olukorda leevendada. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.