Rahandusministeerium vastab Sunly kriitikale: äriliste huvide jõuga läbi surumise püüd ei vii protsessis edasi

F: Pixabay

Rohegeenius kirjutas 18. jaanuaril, et tuule- ja päikeseparke arendava aktsiaseltsi Sunly juhatuse esimees Priit Lepasepp pole rahul hiljuti valminud Hiiu mereala ruumilise eelanalüüsi järeldustega ja esitas pika nimekirja selle puudujääkidest. Avaldame uuesti Lepasepa seisukohad ja lisame neile rahandusministeeriumi täna saadetud vastuse.

Tänavu 4. jaanuaril ütles rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna nõunik Lembe Reiman pärast ruumianalüüsi esialgsete tulemuste avalikustamist, et problemaatiline küsimus on juba esitatud hoonestusloa taotlused.

“Hiiu merealal võib nende lahendamine osutuda keeruliseks, kuna taotletud kohad asuvad enamasti linnustikutundlikel aladel, mis analüüsi tulemuste kohaselt on tuuleparkide arendamiseks pigem ebasobivad. Samuti esineb neil aladel osaliselt kattumist olulisemate traalpüügikohtadega,” märkis Reiman. 

Analüüs on riigile vajalik selleks, et otsustada, kas algatada Hiiu merealal tuuleenergeetika arendamiseks planeeringut. Planeerimisprotsessis võib täpsustuda tuuleenergeetika alade suurus ja paiknemine ning täiendavate uuringute vajadus. Samuti on täpsustumas rahvusvahelise tähtsusega linnualad, mis omakorda võivad muuta tuuleparkideks sobilike alade piire.

Sunly ei ole aga eelanalüüsi tulemustega rahul, nagu selgub 17. jaanuaril majandus- ja taristuminister Riina Sikkutile ning riigihalduse ministrile Riina Solmanile saadetud Priit Lepasepa kirjast.

“Sunly AS hinnangul on töö järeldused põhjendamatud,” kirjutab Lepasepp. “Muret tekitab ka tõsiasi, et kuigi oma olemuselt on tegu eeskätt olemasoleva info koondiga, siis juba mõned päevad pärast dokumendi avalikustamist on seda kasutatud näiliselt mõjuva argumendina Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt Sunly Wind OÜ hoonestusloa taotluse alusel hoonestusloa menetluse mitte algatamiseks Hiiu merealal.”

Lepasepp lisab, et energiajulgeoleku saavutamine eeldab riigilt otsustavust ja varasemate mehhanismide ümber hindamist kriisi olukorras. Meretuuleenergia arendamiseks peaks kasutama eri vahendeid. 

“Hiiu mereala kontekstis on oluline teadvustada, et senised taotlused hoonestusloa menetluste algatamiseks ei takista riigil eriplaneeringu tegemist,” märgib Lepasepp. “Tegu pole teineteist välistavate, vaid täiendavate protsessidega.”

Eelneva valguses märgib Sunly, et ruumianalüüsi peaks käsitlema ühena paljudest Hiiu mereala analüüsivatest dokumentidest. Selle järeldused ei saa õiguslikult olla planeerimist ja ehitusõigust määravad. Viimane oleks äärmiselt halb ja vastutustundetu valitsemispraktika, mis otseselt hakkaks takistama energiakriisi lahendamist ja energiajulgeoleku eesmärkide saavutamist läbi taastuvenergeetika arendamise. 

Kõige olulisemad ruumianalüüsi puudujäägid Sunly hinnangul

1. Põhjendamatud vastuolud varasemate seisukohtadega

Kuigi ruumianalüüsi käigus ei viidud Hiiu merealal läbi ühtki uut keskkonnaga seotud uuringut, on jõutud välja risti vastupidistele seisukohtadele võrreldes varasemate põhjalike uuringutega. Nii näiteks on arendajaid korduvalt hoiatatud alade planeerimise eest laevateedele, aga ruumianalüüsi tulemuste põhjal on laevateed meretuuleparkide rajamiseks justkui sobilikumad kui tänaseks arendajate esitatud hoonestusloa taotluste alad. 

Lisaks välistatakse suur hulk alasid näiliselt linnustiku kaitseks, sealhulgas suures ulatuses nn IBA (Important Bird Area) kandidaatalad, kuigi nende alade täpne ulatus pole teada. IBA kandidaatalasid vaadelnud seiretöö, mida ruumianalüüsi sisendina kasutatakse, nendib, et alade valik on alles esimene samm võimalike alade määramisel ning reaalne kaitse alla võtmine tagatakse hoiu- ja kaitsealade moodustamisel. Kaitse- ja hoiualade moodustamine eeldab väga suure tõenäosusega täpsemaid uuringuid ja andmeid, mille käigus omakorda alade piirid ja kaitsevajadus muutuvad, nagu märgitakse ka tehtud ruumianalüüsis endas. 

2. Analüüsi koostamisel osalenud eksperdid ei ole sõltumatud 

Ruumianalüüsi koostamisse lubati kaasata sõltumatuid eksperte, kuid tegelikkuses seda ei tehtud. Ruumianalüüsi analüütilisse hierarhiaprotsessi kaasatud kuuest eksperdist üks oli rahandusministeeriumis riigi eriplaneeringute eest vastutav Eleri Kautlenbach. Tegu oli ruumianalüüsi olulise kvalitatiivse osaga, kus määravaks olid mitte varasemalt kogutud andmed, vaid valitud ekspertide antud hinnangud. 

Rahandusministeeriumi kui ühe töö tellija esindaja otsene kaasamine vähendab töö objektiivsust, seda enam et analüüsi üheks eesmärgiks oli alles selgitada välja sobiv planeeringuliik meretuulikute arendamiseks Hiiu merealal. Eelnevast lähtuvalt tekivad õigustatud küsimused, kas teostatud ruumianalüüsi näol oli tegu iseseisva töö või pigem juba ette ära otsustatud tulemustega ainult näiliselt sõltumatu protsessiga. 

3. Puudulikud alusandmed ja metodoloogia

Ruumianalüüsi alusandmed on ebaühtlase kvaliteediga, mistõttu pole põhjendatud nendest lähtuvalt laiaulatuslik alade välistamine meretuuleparkide arendamiseks Hiiu merealal. Võimalike järelduste piiratust nenditakse ka ruumianalüüsis endas: Käesolev aruanne kajastab eelkõige teadmiste, seisukohtade ja muude asjaolude hetkeseisu, mis edasiste analüüside ja planeeringuprotsessi käigus muutub. 

Andmete puudulikkust iseloomustab IBA kandidaatalade käsitlemine analüüsis. IBA kandidaatalasid vaadelnud seiretöö metoodikas on märgitud, et Eestis üleüldse puuduvad hetkel kriteeriumid läbirändavate veelindude jaoks ning äärmiselt napid on andmed veelindude rändest avamere kohal. Lisaks pole Eestis praktiliselt üldse tehtud telemeetriauuringuid, kuidas kasutavad linnud merealasid pesitsussaarte ümbruses, ning tõenäoliselt asub suur osa kõige olulisematest toitumisaladest linnualadel, mis on juba varasemalt piiritletud veelindude peatumisaladena. Niisiis pole IBA kandidaatalade välistamine meretuuleparkide arendamise protsessi algfaasis kuidagi põhjendatud, kuna sellega võidakse hoopis takistada täiendavate andmete kogumist. 

Küsitavusi tekitab valitud analüüsi läbiviimiseks kasutatud metodoloogia, mis toetub peamiselt Kanaari saartel läbi viidud merealade analüüsile. Kuigi selles analüüsis kasutatud ruumilise otsuse tegemise tööriist DSS INDIMAR on tõepoolest teatud tingimustel laialdasemalt rakendatav, tekib paratamatult küsimus, miks ei toetunud ruumianalüüsi metodoloogia mõne Eestile märksa lähedasema riigi kogemusele. Läänemere regioonis on meretuuleparke arendatud näiteks Saksamaal, Taanis ja Rootsis. 

Juhime ka tähelepanu, et analüüsi teostamisel pole kasutatud kõiki kättesaadavaid andmeid, vaid tehtud on teatud valik. Loode-Eesti meretuulepargi arendamisel on tehtud väga suur hulk linnu-uuringuid, sh välitöid, mida analüüsis ei kasutatud. See omakorda seab taas kahtluse alla ruumianalüüsi objektiivsuse. Varasemad uuringud on näidanud ka Apollo madaliku olulisust, mistõttu on sinna moodustatud kaitseala, kus igasugune ehitamine on keelatud. Ruumianalüüs Apollo ala tuulikute paigutamise seisukohast problemaatilisena ei näinud.

Lisaks on läbi kaalumata teiste energiatootmise viiside mõju keskkonnale. Need võivad olla kordades kahjulikumad loodusele, kliimale, aga ka otseselt lindudele. USA andmetele tuginedes on tehtud analüüs, mis ütleb: tuuleenergia on linde üks kõige vähem kahjustav energia tootmise viis. Seesuguseid alternatiivseid mõjusid pole ruumianalüüsis välja toodud.

4. Puuduvad sobilikud tehnoloogiad ja liitmine elektrivõrguga on ebarealistlik 

Ruumianalüüsi lõpptulemusena osutati kahele alale, kus justkui on kõige sobilikumad tingimused meretuuleparkide arendamiseks. Mõlemal juhul on tegu ebarealistlike ettepanekutega, kuna puuduvad igasugused eeltingimused nende piirkondade elektrivõrguga liitmiseks.

Loodes majandusvööndi tagumises osas asuva ala (745 km2) ühendamine elektrivõrguga on ebarealistlik kauguse tõttu rannikust. Eesti elektrivõrgu arendamise eest vastutava Elering AS võrguarenduskava ei näe sel kümnendil ette taolise suuremahulise avamere võrgu välja arendamist. Samamoodi puudub hetkel sobiv tehnoloogia ujuvvundamentidel tuulikute rajamiseks jäätuvatesse vetesse. Isegi kui see oleks, siis oleks see ühiskonnale ebamõistlikult kallis, kuid praktikas pole see ala kasutatav, kuna sellist vundamendi tehnoloogiat jäätingimustesse ei eksisteeri. 

Ebarealistlik on ka teine välja pakutud ala saare edelaosas (137 km2), mis eeldaks kaablikoridoride ehitamist risti üle Hiiumaa ja sealt edasi taas üle mere. Lisaks on Hiiumaa edelaosas oleva ala vahetus läheduses kaitseväe harjutusala, mis veelgi seab piiranguid ühenduse väljaehitamisele. Siinkohal on oluline rõhutada, et varasemad Hiiu merealale esitatud hoonestusloa taotlused on suuresti sellised, kus elektrivõrguga liitumise kulu on tõenäoliselt arendaja valmis ise kandma, kuna ühenduse saaks luua otse üle mere. See omakorda lihtsustaks ja kiirendaks märkimisväärselt alade kasutuselevõttu.

5. Õigusliku analüüsi järeldused on ebatäpsed

Ruumianalüüsi õiguslik analüüs on ebatäpne. Sunly Wind OÜ hoonestusloa taotluse puhul (396 MW meretuulepark) viidatakse võimalikule “suurele riiklikule huvile”, millest lähtuvalt peaks jätma hoonestusloa menetluse algatamata ja koostama eriplaneeringu, kuigi seadus seda alla 400 MW meretuuleparkide puhul ei nõua. Selline järeldus pole korrektne, sest hoonestusloa menetluse käigus keskkonnamõjude hindamise (KMH) läbiviimine on kooskõlas õigusaktidega ka siis, kui pärast hoonestusloa menetluse algatamist teeb Vabariigi Valitsus otsuse algatada samal alal riiklik eriplaneering (REP).

REP-i algatamine on menetlustoiming, mille tulemusel ei peatu ega lõpe automaatselt ükski alal käimasolev haldusmenetlus, sh hoonestusloa menetlus. Sealjuures puudub REP-i koostamise korraldajal tulenevalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) paragrahvist 42 võimalus keelata hoonestusloa taotluse menetlemist, sh selle KMH läbiviimist. REP-i koostamise ajal saab planeeringu koostamise korraldaja keelata üksnes planeeringute kehtestamise ja ehituslubade väljastamise. Puudub ka sisuline vastuolu paralleelsete menetluste lubamiseks, sest hoonestusloa väljastamisel peab arendaja täiendavalt taotlema alal kõik load, sh kooskõlastused, mis on vajalikud ehitustegevuse alustamiseks ning meretuulepargi opereerimiseks.

6. Probleemid tulemuste tõlgendamisega

Ruumianalüüsi tulemuste tõlgendamine käib ametiasutustele selgelt üle jõu. Ruumianalüüsi õigusliku analüüsi osas nenditakse üheselt, et kõik senised hoonestusloa taotlused tuleks katkestada. Nii näiteks märgitakse Enefit Greeni taotluse kohta (lk 62): Olukorras, kus selline kehtiv [eri- või mereala-] planeering puudub, ei ole hoonestusloa menetlemine otstarbekas ega selle andmine võimalik. Vaatamata sellele lubatakse Enefit Greeni taotlust edasi menetleda TTJA poolt, kuna tegu on justkui varem esitatud taotlusega. “Seetõttu saame hoonestusloa taotluse menetlust praegu jätkata,” märkis TTJA ametnik Liina Roosimägi Eesti Päevalehele 09.01.2023, kommenteerides ruumianalüüsi tulemusi. Samas kavatseb TTJA ruumianalüüsile viidates mitte algatada hoonestusloa menetlusi teistele ettevõtetele (sh Sunly Wind OÜ).

Sunly hinnangul on ruumianalüüsi tulemuste tõlgendamise probleemid seotud terminoloogilise segadusega. Ruumianalüüsiga üritatakse jätta muljet (sh väga tugevalt ka avalikkuses) ruumikujundamisest, mereala kasutuse määramisest ja keskkonnamõjude hindamisest, kuigi Eestis peab see toimuma kooskõlas planeerimisseaduse, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse jm relevantsete õigusaktidega. 

Ruumianalüüs, sh selle sisendiga arvestamine ei ole reguleeritud kehtivate õigusaktidega. PlanS § 11 sätestab teabe piisavuse põhimõtte. Lõike 1 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja võtma planeerimisel arvesse asjakohaseid ruumilist arengut mõjutavaid strateegiaid, riskianalüüse, kehtivaid planeeringuid, arengukavasid ning teisi ruumilist arengut mõjutavaid dokumente ja muud asjakohast teavet. Tegemist ei ole normiga, mis sisaldab volitust planeeringu koostamise korraldajal nõuda enne planeeringu koostamist midagi uut lisaks olemasolevatele asjakohastele arengukavadele, planeeringutele. Ka planeerimisseaduse eelnõu seletuskiri toob välja, et PlanS § 11 osas on tegemist põhimõttega, mis kirjeldab seda, kust kohast võiks leida vastavate huvide väljendusi ning millist teavet peab planeeringu koostamisel arvesse võtma. Eelnõu seletuskiri viitab asjakohaste dokumentidena kehtivatele arengukavadele ja kehtestatud planeeringutele (näiteks riskianalüüsidele).

Järelikult peaks ruumianalüüsi tulemusel selguma teave, mida planeeringu koostamisel arvesse võtta, mitte teave, mille alusel tehakse mingite alade osas juba lõplikke otsuseid või eelvalikuid enne planeeringut ja selle keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH). Olenemata millise planeeringu kasuks riik otsustab, kaasneb sellega KSH, mille üks põhimõtetest on, et tuleb analüüsida erinevaid stsenaariume. Ruumianalüüsiga tehtav töö ongi sisuliselt ühe stsenaariumi loomine, mis peaks aga olema KSH osa. Hetkel aga antakse ruumianalüüsile võim, mida sel pole — teha valik, kas ja kuhu saab meretuulikuid planeerida, sh riigi eriplaneering algatada.

Riigikohus kinnitas 3-16-1472 lahendi punktides 22 ja 23, et KSH eesmärgiks on selgitada ja arvestada keskkonnamõju otsustusprotsessi varajases staadiumis, kui kavandatava tegevusega seotud põhimõttelised alternatiivid on veel otsustamiseks avatud (vt nt direktiivi eelnõu seletuskiri, p 1.1, COM(1996)511). Kui eesmärk on otseselt järgida Riigikohtu lahendist tulevaid juhiseid, siis see tähendab ka seda, et erinevate alternatiivide valik saab toimuda üksnes avatud planeerimismenetluses, mis on põhjalik ning arvestab erinevaid huvisid tasakaalustatult.

Kokkuvõtvalt, pöördume teie kui ministrite poole palvega, et Eestisse ei tekiks kehtiva seadusandluse kõrvale “ametnike õigusel” põhinevat alternatiivset õigusruumi. Kohus tühistas 2018. aastal Hiiumaa merealade planeeringu, sest riik ei olnud teinud piisavalt kvaliteetset keskkonnamõju strateegilist hindamist. Kohus ei öelnud, et Hiiumaa lähedale planeeritud asukohtadesse ei saa tuuleparke rajada, vaid seda, et rahandusministeerium polnud oma tööd piisavalt hästi teinud. Seejuures jäi keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne kehtima. Uue, seaduse nõuetele vastava planeeringu koostamist ei ole rahandusministeerium alustanud ning “ruumiline analüüs” ei sobitu kuidagi Eesti planeeringute õiguskeskkonda ega vasta ka sisuliselt keskkonnamõju analüüsi kriteeriumitele. Ruumianalüüsis jäetakse alles vaid alad, kuhu ei rajata tuuleparke ilmselt mitte kunagi. Eespool üles loetletud puuduste valguses ei tohiks seda dokumenti kindlasti kasutada alade välistamiseks ja hoonestusloa taotluste menetluste algatamise juures. 

Juhul kui riigil on soov leida sisulist lahendust kestvale energiakriisile, siis meretuuleenergia arendamiseks Hiiumaal saab paralleelselt teha nii eriplaneeringu kui algatada hoonestusloa menetlused seniste taotluste põhjal. Tegu pole teineteist välistavate, vaid täiendavate protsessidega.


Rahandusministeeriumi vastus:
Ruumianalüüs on analüüs, mitte õigusakt või otsus

Vastab rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna juhataja Heddy Klasen:

Hiiu mereala ruumianalüüsi tellisid rahandusministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, et teha faktipõhised järeldused, kas Hiiu merealal on potentsiaali tuuleparkide planeeringu algatamiseks.

Ruumianalüüsi järeldus riigi jaoks on, et alal on potentsiaali meretuuleparkide planeerimiseks. Oluline on mõista, et analüüs indikeerib, millistel aladel on rohkem ja millistel vähem meretuuleparkide arendamise potentsiaali, kuid ruumianalüüs ei tee, ega saagi kehtiva õiguse järgi teha meretuuleparkide alade valiku otsust.

Ruumianalüüsi raames koostatud õiguslik analüüs advokaadibüroolt Cobalt toetab riigi seisukohta, et merealale hoonestusõiguse andmise eelduseks on planeering – kas siis riigi eriplaneering või üleriigilise planeeringu teemaplaneering merele. Kuni planeeringut koostatud ei ole, ei saa olla ka õiguslikult hoonestusloa võimalust. Planeeringulahenduse väljatöötamisega viidaks paralleelselt läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine, mis vastab küsimusele, kas üldse on võimalik tuuleparki püstitada.

Sellele järgneks merealal hoonestusloa protsess, millega paralleelselt viiakse üldreeglina läbi keskkonnamõjude hindamine, mis vastab küsimusele, kuidas konkreetset tuuleparki alale püstitada.

Analüüs koostati valitsusasutuste koostöös pädevate ekspertide poolt usaldusväärsete olemasolevate andmete alusel. 

Planeeringute koostajatena on ministeeriumi ametnikud seisnud läbi aegade eri huvide tasakaalustamis eest ja leidnud parimaid võimalikke ruumikasutamise kompromisse. Kutsume arendajaid üles tegema riigiga konstruktiivset koostööd, et astuda Eesti energiatootmises üheskoos järgmisi samme. Äriliste huvide jõuga läbi surumise püüd ei vii protsessis edasi, arvestada tuleb siiski õigusriigis kehtivate normidega.

Kuna planeerimisprotsess on kulukas, siis on mõistetav arendajate pahameel olukorras, kus kohus on Hiiu mereala planeeringu tuuleparkide osas tühistanud. Uue planeeringu algatamise taotluse saavad planeeringu koostamiseks rahandusministeeriumile esitada nii ettevõtjad kui ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Edasi saab riik argumente kaaludes otsustada, kas Hiiu merel algatatakse riiklik tuuleenergia planeering, mis võib tulemusi täpsustada või muuta.

Eesti riik töötab jätkuvalt selle nimel, et lihtsustada ja kiirendada üleminekut taastuvenergia kasutamisele. Oleme seadnud eesmärgiks toota 2030. aastal sama palju taastuvelektrit kui on Eesti aastase tarbimise kogumaht. RePowerEU raames on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium välja öelnud, et aastaks 2030 on maismaale ja merealale tarvis täiendavaid tuuleparkide võimsusi 1000 + 1000 MW.

Taastuvenergia kiirema arendamise põhifookus on just tuuleenergial, sh meretuuleparkide arendustel.

Eesti mereala ja Pärnu mereala planeeringutes on eri huve kaaludes ja tasakaalustades kokku tuuleenergeetika arendamiseks sobilikke alasid määratud ca 2500 km2 (ligi 7% kogu merealast). Juhul, kui kõik olemasolevad võimalused realiseerida, ületaks meretuuleparkide tootmisvõimsus Eesti tänase tiputarbimise kümnekordselt. Praegu on pooleli nelja ettevõtja tuuleparkide arendused (ligi 5000 MW), mis võivad elektri tootmisega merel potentsiaalselt 2030 ka alustada.

Ka maismaa tuuleparkide võimsus kahekordistub lähiajal. Ehitamisel on tuulepargid Ida-Virumaal Purtses, Pärnumaal Saardes ja Tootsis. Ettevõtjate sõnul annavad pargid juba mõne aasta pärast toodangut, mis tähendab, et Eesti tuuleparkide potentsiaal kahekordistub lähiajal ligi 700 MW-ni. 

Samal ajal on koostamisel mitmed tuuleparke kavandavad detailplaneeringud (näiteks Rahnoja ja Vihtra ligi 150 MW-ne tuulepark maakonnaplaneeringus tuuleparkidele ettenähtud aladel). Samuti on arendamisel 13 tuuleparki omavalitsuse eriplaneeringutega ja 18 omavalitsust otsivad parkide arendamiseks sobilikke alasid üldplaneeringutega.

Riigi pikaajaline sihikindel tegutsemine annab juba tulemusi, muutused keskkonnasõbraliku ja taskukohase elektritootmise suunas on saanud juhtuda tänu riigi aktiivsele tegutsemisele kliimamuutuste pidurdamiseks ja energiaeesmärkide täitmiseks.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.