Euroopa riigid liiguvad samm-sammult üha rohkem taastuvenergia poole. Pärast seda, kui Venemaa alustas sõda Ukraina vastu, algas energiakriis ning sai üha selgemaks vajadus arendada ka Eesti elektritootmist ja rohelisi kütuseid – mitte ainult kliimamuutuste toetamiseks, vaid ka Eesti kodanike enesekaitseks ja sotsiaalmajanduslikuks kindlustamiseks, kirjutab European Energy Eesti projektiarendaja Ole Rasmussen.
Taastuvenergia ja roheliste kütuste tehnoloogiad – näiteks vesiniku ja e-metanooli tootmine, nõuavad energiainfrastruktuuri arendamist, aga võimaldavad ka importida ja eksportida energiaallikaid – mitte ainult elektrit, vaid ka rohelisi kütuseid. Rohelised tehnoloogiad mõjutavad oluliselt ka majandust, kuna luuakse uusi töökohti, makstakse makse ja suureneb nõudlus energiasektori tööde ja teenuste järele. Kuid kõige tähtsam on süsinikuvaba kütuse kättesaadavus riigi majandusele.
Kui riik näitab üles huvi tehnoloogiate rohelise elektri ja roheliste kütuste tootmiseks kaasaegsete ja uuenduslike investeeringute tegemiste vastu, suurendab see ka maailma juhtivate välisinvestorite huvi. Välisinvestorid on ainus lahendus, mis võimaldab majanduse kasvu üleminekul uutele tehnoloogiatele. Energiasõltumatuse saavutamiseks on vajalikud teadmised, kogemused, paremad töötingimused ja finantsstabiilsus, mida välisinvestorid saavad pakkuda.
Lisaks energiajulgeolekule on oluline ka panus kliimamuutuste leevendamisse – see on probleem, mis nõuab üleilmset koostööd ja ühtseid lahendusi kõigil tasanditel. Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri IRENA andmetel on maakera aastase 1,5 °C soojenemise piiri saavutamiseks vaja igal aastal kasutusele võtta umbes 1000 GW taastuvenergiat. Aastal 2022 on 83% uutest paigaldatud energiamahtudest puhas energia, samas kui fossiilkütuste ja tuumaenergia osakaal kokku on 17%. Nii taastuvenergia maht kui ka osakaal peavad oluliselt suurenema.
Suurimad CO2 emiteerijad – Hiina, India, Euroopa Liit, Venemaa ja Ameerika Ühendriigid, kes järgivad 2015. aastal allkirjastatud Pariisi kliimaleppes võetud kohustusi, mille tegelikult allkirjastasid 200 riiki –, peaaegu kahekordistavad taastuvenergia tootmisvõimsust alates 2022. aastast. Kuid mitte kõik. Venemaa peaaegu et ei ole muutnud oma taastuvenergia tootmisvõimsusi, kuid pani oma strateegilistes riiklikes dokumentides kirja, et taastuvenergia arendamine Euroopas ohustab Venemaa riiklikku julgeolekut. Aga näiteks Hiina on paigaldanud poole kogu maailma taastuvenergia võimsusest.
Ka Eesti on võimeline mitte ainult ennast varustama taastuvenergia ja roheliste kütustega, vaid olema ka eksportija. Selleks on vaja suurendada ambitsioone ning võtta eeskujuks ka teiste ELi riikide parimaid praktikaid.
Näiteks Taanis ehitab erainvestor maailma esimest suuremahulist e-metanoolitehast ning rohelise vesiniku tootmisrajatist. Neid kaht projekti arendab European Energy ja mõlemad on praegu valmimisel. Esimene neist on suuremahuline rohelise e-metanooli tehas Kasso, mis kasutab elektrit Põhja-Euroopa suurima, 300 MW võimsusega päikeseenergiapargist. Teine, rohelise vesiniku tootmise tehas, kasutab tuulepargi Made elektrienergiat ja varustab vesinikuga Esbjergi sadamat.
Rohelise vesiniku tootmisel tekib ka suur kogus soojust. Selle asemel, et lasta see raisku, suunatakse üleliigne soojus Esbjergi käivitamisetapis kohalikku kaugküttevõrku 200 majapidamisele. Nii on vesinikuprojekti ühendatud tegelikult nii elektri-, kütuse- kui ka küttesektor.
Taastuvenergiast toodetud rohelisel vesinikul on eeldatavasti üha suurem roll Euroopa majanduse CO2 heite vähendamisel. Vesiniku mitmekülgsed kasutusvõimalused energiakandjana ning fossiilkütuste asendajana põllumajanduses, transpordis või energiamahukas tööstuses on hästi teada. Isegi kui vesiniku tootmine on praegu kallis, langeb selle hind tõenäoliselt peatselt tänu Euroopa energiaturgude stabiliseerumisele ning tehnoloogia arengu ja impordi suurenenud konkurentsile. See muudab vesiniku pikas perspektiivis järjest konkurentsivõimelisemaks.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
