Rohetehnoloogia

Tallinna tehnikaülikooli teadlased on loonud uue vee- ja õhupuhastuse tehnoloogia

Tallinna Tehnikaülikooli professor Sergei Preis. F: TTÜ

Tallinna tehnikaülikooli teadlaste loodud vee- ja õhupuhastuse tehnoloogia aitab raskesti lagunevaid saasteaineid eemaldada senisest oluliselt efektiivsemalt – ja seda nii veest kui ka õhust. 

Teadusgrupi juht, Tallinna tehnikaülikooli professor Sergei Preis üt.es, et ta ise peabki kõige olulisemaks fakti, et võrreldes olemasolevatega on uus tehnoloogia isegi 2,5 kuni 3 korda energiatõhusam. Ja see kehtib iga uue vee ja õhu saasteaine töötlemise kohta.

Tehnoloogia kasutusevõtt sõltub aga paraku sellest, kas leidub raha ja kas riigil ja erasektoril on selle vastu huvi.

Millise lahendusega on tegemist?

Uus tehnoloogia tähendab impulss-koroona elektrilahenduse kombineerimist katalüütiliste/fotokatalüütiliste protsessidega ja maksimaalse energiaefektiivsuse kasutamist, mis peaks praegusel rohepöörde ajastul olema kui õlekõrs, millest reostusesse uppuv maailm võiks tahta kinni haarata.

Uue tõhusa puhastustehnoloogia väljatöötamisel oli eesmärk veest, õhust ja jääkmudast eemaldada püsivaid inimtegevusest pärinevaid mikrosaasteaineid, kantserogeenseid nitrosoühendeid ning lenduvaid ühendeid. Uurimistöö hõlmas koroonalahenduse kombinatsioone Fenton-tüüpi oksüdatsiooniga ja fotokatalüüsiga gaasifaasis, kusjuures analüüsiti nii protsessi efektiivsust, reaktsiooni kulgu kui ka võimalikke piiranguid. Selle tulemusel leiti sobivaimad protsessi tingimused.

Nimetatud tehnoloogia rakendamise ja parema ohutuse tagamise eelduseks oli selle erinevate saasteainete lagundamisel väga efektiivse protsessi parameetrite kvantitatiivne hindamine.

Just selline lähenemisviis ongi oluline läbimurre energiasäästliku ja inimsõbraliku tehnoloogia kasutamisel veepuhastuses ja keskkonnakaitses.

Tõeliselt loominguline töö

Saasteainete lagundamine enneolematu või lausa võrreldamatu energiaefektiivsusega saavutati koroona impulss-elektrilahenduse (KIEL) kasutamisel püsivate mikrosaasteainete, endokriinsüsteemi kahjustavate ühendite, ravimite, pestitsiidide, tekstiilivärvide, kantserogeenide ning lenduvate ühendite suhtes vees ja õhus. KIEL eksperimentaalsed uuringud, mis olid kombineeritud väliste oksüdeerijate ja gaasifaasi fotokatalüüsiga, võimaldasid aga optimeerida protsessi parameetreid vee- ja õhusaasteainete suhtes, andes omakorda aluse KIEL rakendatavusele, mastaabi suurendamisele ja ohutusele.

Rõõmu tegi Preisile see, et uurimisrühma liikmed pakkusid välja mitmesuguseid uusi ideid ja said edasiviivaid tulemusi, arendades tehnoloogiat kohati ootamatutes suundades. „See oli tõeliselt loominguline protsess,“ rõhutas professor Preis, kelle sõnul avastati uurimisprotsessis ka faktoreid, mis mõjutavad protsessi n-ö ootamatult. „Aga see ootamatuse element teebki uuringu huvitavaks!“

Kas teadustöö tulemus jõuab reaalsesse ellu? 

Teadlaste eesmärk on iseloomustada vee, õhu- ja jääkmuda plasmaga ja katalüüsiga puhastamisprotsessi nii detailselt, et saaks maksimaalselt leevendada riske tehnoloogia mastaapimisel, aga see ei ole Sergei Preisi sõnul enam teadlaste „rida“, kuid partneritega töötatakse koos. Uue tehnoloogia arendamisega seoses püsib Preisi sõnul lootus, et Tallinna Tehnikaülikooli teadlased saavad anda oma panuse ka selle mastaapimisel.

„Loodame ka, et Keskkonnatehnoloogia teaduslabor jääb ellu enamaks kui veel üheks aastaks, sest olles 100% riigi või ühiskonna „asi“ ei leia keskkonnatehnoloogia endale erasektori investorit, kui see ei ole vee- või õhupuhastuse taristu tootja,“ selgitas Preis. Niisuguseid kahjuks siin Eestis lähedal aga ei ole.

Projekti „Ohtlike vee ja õhu saasteainete lagundamine innovatiivse energiatõhusa kombineeritud impulss-koroona elektrilahenduse ja katalüüsi/fotokatalüüsiga“ finantseeris Eesti Teadusagentuur.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.