Rohetehnoloogia

TalTechi professor suurettevõtetele: Rohepöörde edulugu on teie kätes

Allan Niidu. Foto: Autor: Karl-Kristjan Nigesen

TalTechis asutatud Ringmajanduse tuumiklabor hakkab teadustöö koordineerimise kõrval koostööd tegema ettevõtetega, kes otsivad võimalusi jätkusuutlikuks tootmiseks ja taaskasutuseks. “Mida suurema tootmismahuga tööstus, seda olulisem ja kasulikum on sinna lülitada juurde ringmajanduse lahendus,” julgustab uue tuumiklabori juht, TalTechi rakendusliku keemia professor Allan Niidu.

Allan Niidu sõnul küpses mõte ühisest ringmajanduse platvormist ülikoolis mõnda aega, seda enam, et valdkond muutub üha olulisemaks ja ülikoolis on koostöös EIT Raw Materials võrgustikuga valminud mitmeid ringmajanduse projekte.

“Sai selgeks, et aeg on tekitada üks ühine platvorm. Ringmajanduse tuumiklabor on virtuaalne labor, mille alla kuuluvad erinevad teadusrühmad ja mille eesmärk on arendada ülikooli sees ringmajandusega seotud õppe- ja teadustööd ning kommunikeerida seda partneritele ja samas tekitada koht, mille kaudu saame teha koostööd ettevõtetega,” lausus Niidu. “Proovime pakkuda välja erinevaid koostöömudeleid, näiteks kohtuda avatud töötubades, kus ühe laua taga saavad kokku ülikooli teadlased ning ettevõtte esindajad, kellel on vaja leida ringmajanduse lahendus. Muidugi on tuumiklabori üks eesmärk koordineerida ülikooli enda tegevust ja teha koostööd ka välisriikide teadlastega, kuid meie väljund on lõpuks ringmajanduse ideede reaalne kasutamine. Seetõttu on oodatud ja teretulnud koostööpartnereid väljastpoolt ülikooli.”

Innovaatilised ringmajanduse lahendused seostuvad sageli iduettevõtete tegevusega. Ringmajanduse tuumiklabor on igati valmis koostööks startup-firmadega, kuid Allan Niidu sõnul peavad eelkõige konventsionaalsed suured ettevõtted hakkama otsima lahendusi ringmajanduseks, sest just seal on suured tootmismahud, millega kaasneb energia- ja toormekulu ning teiselt poolt jäätmete teke.

“Võtame näiteks ettevõtted, kes toodavad püsimagneteid. Neid kasutatakse elektrimasinates, mõõteriistades, aga ka arvutite kõvaketastes, telefonides – nende tootegruppide nõudlus ja tarbimine on väga suur, kuid tootmiseks vajalikud muldmetallid kuuluvad kriitiliste toormete nimekirja,” ütles Niidu. 

“Teiselt poolt, mida teha elektrooniliste jäätmetega, vanade telefonide, arvutitega? Sellest peab saama tooraine tuleviku arvutitööstusele. See on Euroopas praegu väga aktuaalne teema, sest praegu me sõltume väga palju Hiinast. Me ju näeme hästi, et muutuvas geopoliitilises olukorras pole hea end ühe riigi lõksu anda. Seega on vaja toimivaid ringmajanduse lahendusi. Kõrvuti maavarade uurimisega ja kaevandustehnoloogiate arendamisega, mis võimaldaks meil Euroopa enda ressursse avastada ja kasutada,” selgitas Niidu.

CO2 ja tuhamäed

Niidu usub, et Eesti ettevõtetel oleks Ringmajanduse tuumiklabori kogemusest ning koostööst palju kasu. “Võtame kas või CO2 püüdmise ja uueks tooteks muutmise. Selles suunas on näha ettevõtete huvi kasvu ja meil on ka Eestist olemas häid näiteid. Üks selline on Ragn-Sellsi põlevkivituha väärindamise projekt, mis plaanib toota põlevkivi elektrijaamade tuhast kaltsiumkarbonaati. Lisaks seotakse tootmise käigus tuhast väärindatud kaltsiumisse teistest tööstustest pärit CO2-te.”

Kohalikke väljakutseid ja võimalusi on teadlase hinnangul Eestis veelgi. “Näiteks needsamad tohutuid jäätmemahutid sisaldavad aheraine- või rahvakeeli tuhamäed ja see kõik, mida saaks sealt kätte. Kindlasti lubjakivi, mis on lihtne materjal, aga ka alumosilikaati ja seda saab kasutada juba spetsiifilisemate asjade tootmiseks nagu näiteks katalüsaatorid, absorbendid. Juba olemasoleva jäätme ära kasutamine on samuti osa ringmajandusest.”

Selleks, et ringmajandus poleks vaid idufirmade katselapp, vaid elustiil, millega tuleks kaasa nii ettevõtted kui ka tarbijad, on Allan Niidu arvates vaja veel tublisti selgitustööd. “Ma usun, et siin on võimalus just meie tudengitel – kes saaksid särasilmselt tulla ja muuta maailma paremaks,” märkis Niidu. “Loodusteadusi ja inseneeriat õppides on see võimalik. Me ei pääse jätkusuutlikele ärimudelite kasutuselevõtust, see on selge. Maailma rahvastik kasvab ja inimesi on väga raske sundida oma harjumuspärases heaolus järeleandmisi tegema. Meil polegi seetõttu muud valikut kui taaskasutada nii palju kui võimalik. Ideaalis 100%, mis ei saa täiuslikult teoks kunagi, aga kui suudaksime 80-90% toormest taaskäidelda, siis oleksime tulevikus palju väiksema jalajäljega ühiskond kui praegu.”

Tootmine vajab uut mõtteviisi

Niidu sõnul näeksime ideaali, et absoluutselt kõiki tooteid ja materjale saab taaskasutada. “Praegu me veel nii kaugel pole. Näiteks ei oska me kõiki plaste ümber töödelda,” tõi ta näite. “Enamik plastist on toodetud seni naftast. Tegu on odavate ja vastupidava, kuid samas väga mitmekesiste ja keerukate materjalidega. Ja kui on odav, siis inimesed tarbivad palju. Ja eks seda satub hooletu käitumise tõttu siis rohkem ka loodusesse. Me peame nüüd õppima plaste tootma uutel põhimõtetel, oma mõttemaailma tuleb muuta nii ettevõtetel kui ka tarbijatel,” kinnitas ta, lisades, et toote eest on nõus rohkem maksma just keskkonnateadlikud tarbijad. “Loomulikult peab ka rahakott võimaldama. Keskkonnasäästev tarbimine ei saa kõikideni jõuda enne, kui see pole päriselt odav.”

Ringmajanduse võidukäigus Niidu ei kahtle ja ta on kindel, et hiljemalt viie aasta jooksul on see mingil kujul iga loodus- ja majandusteadusega tegeleva ülikooli õppekavas olemas. “Ringmajandus pole ju tegelikult uus kontseptsioon, näiteks Saksamaal alustati prügi sorteerimist juba 1990ndatel, mis tähendab, et juba olid olemas mingit sorti taaskäitlemise võimalused. Samast ajaperioodist pärineb ka Jaapanist alguse saanud urban mining kontseptsioon, kus kohaliku autotööstuse vajaduste katmiseks sai hoo sisse elektroonikajäätmete ümbertöötlemine.”

TalTechi uue tuumiklabori juht lisas, et tulevikus peab ümbertöötlemine olema eesmärgiks juba uue toote sünni juures: “Kuidas oleks seda hiljem mugav ja lihtne ümber töödelda. Üks asi on materjali enda võimalused taaskasutuseks, teine aga tootedisain. Ringmajanduse uute lahenduste leidmine on mitme valdkonna koostöö, alustades maavarade ja toormete uurimisest ning materjaliteadusest, lõpetades uute ärimudelite loomisest ja tarbijakäitumise mõjutamisest.”

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.