Hiljuti Tallinna tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöö toob olulisi uuendusi õlireostuse avastamisse, sellele reageerimisse ja selle leviku ennustamisse Läänemerel.
Kuigi viimastel aastakümnetel on õlireostuste arv ja maht Läänemeres kahanenud, suurendavad õlireostuse riski üha kasvav laevaliiklus, merepõhjas roostetavad Teise maailmasõja aegsed laevavrakid ning ehitusprojektid nagu avamere tuulepargid. Viimasel ajal on seda ohtu suurendanud ka näiteks Soome lahes toimuvad satelliitnavigatsioonisüsteemide häired ja Vene naftat vedavate tankerite asukohaandmete võltsimine, mis võivad viia erinevate õnnetuste ning sellega kaasneva reostuseni.
Kiiremad viisid õlireostuse avastamiseks
Doktoritöö autor, nooremteadur Siim Pärt, analüüsis optiliste andurite kasutamist reaalajas merevees õlijääkide tuvastamisel. Pärti laborikatsed näitasid, et diislikütuse jäägid võivad püsida Läänemeres päris pikka aega ja mõjutada andurite näite. Samas selgus ka, et merevees leiduvad looduslikud ained võivad segada seadmete tööd.
Neid optilisi andureid võib kinnitada ka seireplatvormidele, mis on uus võimalus õlireostuse varajaseks avastamiseks. Näiteks reisilaeval paiknev süsteem ja nutipoi lubavad mere seisundit pidevalt jälgida ja andmeid reaalajas edastada. See on kriitilise tähtsusega kiireks reageerimiseks ning on eriti kasulik näiteks ohtlike laevavrakkide läheduses.
LainePoiss® – nutikas abimees reostuse jälgimisel
Siim Pärt arendas ja testis ka LainePoisi-nimelist kompaktset ja vastupidavat lainepoid. See mitmekülgne seade mõõdab lainetust ning aitab jälgida õlireostuse liikumist merel. LainePoiss on ka piisavalt kerge ja vastupidav ja seda saab drooniga vette lasta. See suurendab LainePoisi kasutusvõimalusi reostustõrje operatsioonidel, eriti raskesti ligipääsetavates kohtades või olukordades, kus on vaja kiiresti tegutseda.
Õlireostuse parem ennustamine
Õlireostuse leviku täpsemaks ennustamiseks seadistati ja katsetati Eesti rannikuvetes ka arvutimudelit OpenDrift. Mudeliga saab prognoosida õlireostuse levikut merepinnal ja sügavamates veekihtides, võttes arvesse kohalikke merehoovuseid ja laineolusid. Mudeli täpsustamiseks analüüsiti tuule, hoovuste ja lainete koosmõju reostuse liikumisele.
OpenDrift aitab modelleerida võimalike reostuste levikut näiteks laevavrakkidelt või avamere ehitusobjektidelt, nagu tuulepargid (vt joonist). Sellega saab hinnata, millised rannikualad või mereelustik võivad olla ohustatud, ning planeerida ennetus- ja reageerimismeetmeid keskkonnamõjude vähendamiseks.
Panus puhtama mere nimel
Läänemeri on oma madala soolsuse, aeglase veevahetuse ja vähese bioloogilise mitmekesisuse tõttu eriti tundlik õlireostuse suhtes. Õlireostused, sõltumata nende suurusest ja päritolust, kujutavad tõsist ohtu mere- ja ranniku elustikule.
Siim Pärti doktoritöö tulemused aitavad tõhustada Läänemere õlireostusele reageerimist. Uued praktilised lahendused võimaldavad reostust kiiremini avastada, sellele tõhusamalt reageerida ning selle levikut täpsemalt ennustada. Pärt leiab, et kindlasti on vaja jätkata innovatsiooni merekeskkonna kaitsmisel. Uued seiretehnoloogiad ja prognoosimeetodid aitavad mitte ainult teadusuuringutes, vaid ka praktilises reostustõrjes, tagades puhtama ja turvalisema merekeskkonna.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
