Komisjon esitas märtsi lõpus rea Euroopa rohelise kokkuleppe ettepanekuid, et muuta kestlikud tooted ELis normiks, edendada ringluspõhiseid ärimudeleid ja suurendada tarbijate mõjuvõimu rohepöörde elluviimisel.
Komisjon teeb ettepaneku uute õigusnormide kohta, mille eesmärk on muuta peaaegu kõik ELi turul olevad füüsilised kaubad keskkonnasäästlikumaks, ringluspõhiseks ja energiatõhusaks kogu nende olelusringi jooksul alates tootedisainist kuni igapäevase kasutamise, kasutusotstarbe muutmiseni ja olelusringi lõppu jõudmiseni.
Komisjon esitas ka uue strateegia, mille eesmärk on muuta tekstiiltooted vastupidavamaks, parandatavaks, korduskasutatavaks ja ringlussevõetavaks, vähendada kiirmoe, tekstiilijäätmete ja müümata tekstiiltoodete hävitamist ning tagada, et nende tootmisel austatakse täielikult töötajate õigusi.
Kolmanda ettepaneku eesmärk on edendada ehitustoodete siseturgu ja tagada, et kehtiv õigusraamistik sobib selleks, et tehiskeskkond täidaks meie kestlikkuse ja kliimaeesmärke.
Pakett sisaldab ka ettepanekut uute õigusnormide kohta, millega suurendatakse tarbijate mõjuvõimu rohepöörde elluviimisel, et tarbijad oleksid paremini teadlikud toodete keskkonnasäästlikkusest ja paremini kaitstud rohepesu eest.
Ettepanekud tuginevad praegu ELis kehtivatele ökodisaini nõuetele, mis on aidanud märkimisväärselt vähendada ELi energiatarbimist ja tarbijatel säästa. Ainuüksi 2021. aastal säästsid tarbijad tänu kehtivatele ökodisaininõuetele 120 miljardit eurot. Samuti kasutavad nende nõuetega hõlmatud tooted aastas 10% vähem energiat. 2030. aastaks võib uus raamistik tuua kaasa primaarenergia säästu, mis vastab ligikaudu 150 miljardile kuupmeetrile maagaasile ehk on peaaegu samaväärne Venemaa gaasi impordiga ELi.
Kestlikud tooted normiks
Kestlike toodete ökodisaini määruse ettepanek puudutab tootedisaini, kuna sellest sõltub kuni 80% toote keskkonnamõjust. Ettepanekuga kehtestatakse uued nõuded, et tooted oleksid vastupidavamad, korduskasutatavad, ja parandatavad, neid saaks kergesti hooldada, remontida ja ringlusse võtta ning nad oleksid energia- ja ressursitõhusad. Lisaks tagavad tootepõhised teabenõuded, et tarbijad teavad oma ostude keskkonnamõju. Kõigi reguleeritud toodete puhul võetakse kasutusele digitaalsed tootepassid.
Tänase ettepanekuga laiendatakse nii tootevalikut kui ka nende nõuete ulatust, millele tooted peavad vastama. Kehtestatakse nõuded ringluse jaoks ning toodete keskkonna- ja kliimajalajälje üldiseks vähendamiseks.
Lisaks on komisjon vastu võtnud ka ökodisaini ja energiamärgistuse töökava aastateks 2022–2024, et reguleerida uusi energiamõjuga tooteid ning ajakohastada ja karmistada juba reguleeritud toodetele seatud nõudeid kuni uue määruse jõustumiseni. See puudutab eelkõige olmeelektroonikat (nutitelefonid, tahvelarvutid, päikesepaneelid), mis on kõige kiiremini kasvav jäätmevoog.
Kestlik ja ringluspõhine tekstiil
Euroopas on tekstiilitarbimine toidu, eluaseme ja liikuvuse järel neljas valdkond, mis kahjustab keskkonda ja aitab kaasa kliimamuutustele.
ELi kestliku ja ringluspõhise tekstiili strateegias on esitatud visioon ja konkreetsed meetmed selleks, et 2030. aastaks oleks ELi turule lastavad tekstiiltooted pika kasutuseaga ja ringlussevõetavad, suures osas valmistatud ringlussevõetud kiududest ja ohtlike aineteta ning toodetud sotsiaalõigusi ja keskkonda arvestaval viisil. Tarbijad saavad kasutada kvaliteetseid tekstiiltooteid kauem, kiirmood oleks moest väljas ning kõikjal tuleks pakkuda majanduslikult tasuvaid korduskasutus- ja parandusteenuseid.
Erimeetmed hõlmavad tekstiiltoodete ökodisaini nõudeid, selgemat teavet, digitaalset tootepassi ja kohustuslikku laiendatud tootjavastutuse süsteemi. Samuti nähakse ette meetmed, et vähendada mikroplasti eraldumist tekstiilist, tagada roheväidete täpsus ja edendada ringluspõhiseid ärimudeleid, sealhulgas korduskasutus- ja parandusteenuseid.
Tuleviku ehitustooted
Ehitusvaldkond annab peaaegu 10% ELi lisaväärtusest ja selles töötab ligikaudu 25 miljonit inimest. Valdkonnas tegutseb rohkem kui 5 miljonit ettevõtet. Ehitustoodete tööstuses on ELis 430 000 ettevõtet, mille käive on 800 miljardit eurot, peamiselt on tegemist väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega.
Hoonetele kulub ligikaudu 50% kaevandatavatest loodusvaradest ning neist tekib üle 30% ELi tekitatud jäätmete aastakogusest. Lisaks langeb hoonete arvele 40% ELi energiatarbimisest ja 36% energiaga seotud kasvuhoonegaaside heitest.
Ehitustoodete määruse muutmisega tugevdatakse ja ajakohastatakse õigusnorme, mis on kehtinud alates 2011. aastast. Uute normidega nõutakse, et ehitustooteid disainitakse ja toodetakse nii, et need oleksid vastupidavamad, parandatavad, ringlussevõetavad ja lihtsamini taastoodetavad.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
