Kuigi biojäätmete liigiti kogumine on kohustuslik juba aastaid, jõuab endiselt suur hulk toidujäätmeid segaolmejäätmete konteinerisse. Nii läheb raisku suur kogus väärtuslikku toorainet. Biojäätmetest tehakse komposti ja biogaasi, mida saab kasutada elektri tootmiseks, majapidamiste kütmiseks või autokütusena.
Segaprügi konteinerisse visatud biojäätmed satuvad prügimäele. Kapsastest ja kartulitest tekib prügila anaeroobsetes tingimustes kange nõrgvesi ja eraldub kasvuhoonegaasi metaani. Kasvuhoonegaasid põhjustavad kliimamuutusi ja prügilate põlenguid. Prügilas on metaani teket väga lihtne ära hoida, kogudes oma biojäätmed teistest jäätmetest eraldi.
2019. aastal läbi viidud uuringust selgus, et biojäätmeid on segaolmejäätmete hulgas lausa 31,7%. Kui koguksime selle massi eraldi, väheneks järsult prügimäel ladestatavate jäätmete maht ja nende käitlemise kulud.
Segaolmejäätmetesse visatud kartulikoorest ei saa aga kahjuks kunagi väärtuslikku komposti. Uuesti ringlusesse ja kompostiks jõuavad ainult need biojäätmed, mis on juba tekkekohal eraldi kogutud. Segaolmejäätmete sekka visatud biojäätmed määrivad ära pea kogu jäätmemassi ja võtavad sellega võimaluse ka muude materjalide ringlussevõtuks.
Kompostides võib vähendada tekitatavat prügi lausa poole võrra. See on lihtne ja looduslik protsess, mille käigus tarbivad bakterid, mikroorganismid, seened ja ka vihmaussid eri päritoluga orgaanilist materjali.
Eramajad saavad biojäätmeid kompostida oma aias. Seejuures tuleb eelnevalt tutvuda kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetega kompostrile ja selle asukohale. Enamasti võib tiheasustusalal toidu- ja köögijäätmeid kompostida ainult kinnises kompostris kahjurite, loomade ja lindude eest kaitstult. Biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida ka lahtiselt kompostiaunas.
Kohaliku omavalitsuse üks ülesannetest on jäätmete liigiti kogumise korraldamine. Liigiti kogumist võib korraldada nii jäätmejaamades jäätmeid vastu võttes kui ka eriliigiliste jäätmete veoga iga maja juurest. Pikka aega oli jäätmevedu paljudes omavalitsustes korraldatud nii, et majade eest seisis vaid üks segaolmeprügi konteiner. Viimastel aastatel on aga kasvanud nende omavalistuste hulk, kes on korraldanud biojäätmete veo ja kortermajade juurde on võimalik tellida ka biojäätmete konteiner.
2024. aasta algusest peab saama kõikjal Eestis biojäätmeid ära anda. Kõikides majapidamises, tootmisettevõtetes ja asustustes peab olema võimalik biojäätmed visata selleks ettenähtud konteinerisse. Biojäätmete äraveoga ei pea liituma need majapidamised, kus kohapeal kompostitakse.
Seega saab igaüks meist anda panuse, et väärt kraami saaks uuesti kasutada ning kliimamuutust pidurdada. Ärge laske väärtuslikku materjali raisku ja alustage biojäätmete liigiti kogumist juba täna!
Kasulik teave
- Biojäätmete hulka kuuluvad nii köögis tekkivad toidujäätmeid kui ka aias tekkivad taimed, lehed, oksad. Biojäätmed on näiteks puu- ja köögiviljad ning nende koorimisjäägid, pagaritooted (leib, sai jmt), liha- ja kalajäätmed, kohvi- ja teepuru koos paberfiltriga, määrdunud papp ja paber, pabermassist munakarbid, majapidamispaber ja pabersalvrätid, toataimed (sh muld ja lõikelilled).
- Biojäätmete hulka ei kuulu: vedelikud (piimatooted, supid, toiduõli jms), tolmuimejakotid, kiletatud/vahatatud pinnaga paber, ühekordsed toidunõud ja -pakendid (ka biolagunevad), tekstiil ja nahk, suitsukonid, metall-, plast- ja klaaspakendid, ohtlikud jäätmed.
- Biojäätmeid ei tohi konteinerisse panna tavalises kilekotis (sest see ei lagune) ega läbipaistmatus/mustas kotis. Parim lahendus on panna need lahtiselt konteinerisse ja kilekott visata olmejäätmetesse. Kasutada võib ka biolagunevaid või paberist kotte.
- Lisainfo kompostimise kohta on leitav veebilehel kompostiljon.ee.
- Infot, kuhu viia oma jäätmed, leiab veebilehelt kuhuviia.ee.
- Kohalike võimaluste kohta uuri valla kodulehelt ja jäätmehoolduseeskirjast.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
