Praegu saab korjata oivaliselt maitsvaid kurreleid – mis seen see on ja mida sellest teha?

Kevadeen kurrel. Pildistatud Viljandimaal Paistu vallas. Foto: Maarja Möldre / Sakala / Scanpix

“Kurrelid! Korjatud pühapäeval Pääsküla-Männiku terviseradadelt,” kirjutas ajaloolane ja soome-ugri hõimuliikumise edendaja Jaak Prozes täna Facebookis. Need on väga maitsvad seened, mida pühapäevaseenelised ehk korjata ei söanda, aga mille tasuks võtta oma menüüsse.  

Prozese sõnul on talt küsitud, mida ta nendega teeb. “Aus vastus on, et söön ära. Kurrelitoitudest siiski parimaks pean seenerisottot,” märkis ta. 

Seda valmistab ta nii: puhastab ja tükeldab u 600 grammi seeni ja paneb vähese õliga pannile, kus need kuni suurem vedelik on väljas. 

“Osa vedelikust aga kallan kruusi,” jätkab Prozes. “Siis valmistan puljongi, kaks seenepuljongikuubikut 1 liitrile veele. Hakin keskmise suurusega sibula ja ühe küüslauguküüne. Praen sibulad ja küüslaugu klaasjaks. 

Nüüd lisan risotto suhtega 1:2, ehk siis 300 grammi. Segan sibulad ja risotto, lisan 0,2 ml kuiva veini. Segan hoolega ja hakkan järk-järgult lisama puljongit, samuti kruusi valatud vedelikku. Aega võtab see u 20 minutit. Tähtis on segada ja veel kord segada, kuumus mõõdukas. Kõige lõpuks lisan riivitud parmesani, hakitud petersellilehti ja jätan panni minimaalsel kuumusel paariks minutiks pliidile. Tulemus on oivaline!”

Jaak Prozese Pääsküla-Männiku terviseradadelt korjatud kurrelid. F: Jaak Prozes

Kurrel on hinnatud ja maitsev söögiseen, mida kupatama ei pea, kuid kurrelite söömisel tuleks mürgistuse vältimiseks hoiduda alkoholi tarbimisest, tutvustab seent loodusmuuseum.ee.

Eestis võib kurrelit kohata enamasti aprillist juunini, mil ta kasvab paiguti lausa massiliselt.

Kurrel kasvab niisketes haavikutes ja haava-segametsades, kuid harva ka sirelite all. Seda seent võib segamini ajada nii mürkli kui ka kogritsaga.

Kurreli oluliseks eristustunnuseks on täiesti vaba ehk jalale mitte kinnitunud kübaraserv. Pruunikaskollane kuni kollakaspruun kübar kinnitub jalale ainult jala tipus ning on sügavalt ja ebakorrapäraselt pikivoldiline. Jalg on valkjas ja pikk ning täiskasvanud seenel seest õõnes.

Kuulo Kalamees on Eesti Looduses kirjutanud, et kurrel on söödav värskelt, parim pannil praetult, mingil juhul ei vaja kupatamist. “Seen kuulub kahtlemata Eesti söögiseente kõrgklassi, on levinud ja väga sage üle kogu Eesti, enamasti leiab teda ikka nii rohkesti, et saab korraliku korvitäie. See seenestajatele veel vähe tuntud liik väärib igati lähemat tundmaõppimist: tema järele tasub metsa minna, just praegu ongi õige aeg.”

Prozes avas seenehooaja 1. mail

Jaak Prozes on tuntud varajane seenelkäija. Tänavu avas ta hooaja 1. mail, aga märkis, et see oli “sedapuhku päris hilja”. Esimese kilogrammi mürkleid korjas ta 1. mail Haaberstist. “Kohtasin ka kräunuvat peoleod, ehk läheb vihmale. Vihma on väga vaja, isegi seened nutsid vihma järele.”

Nüüdseks on vahepeal päris palju vihma tulnud, nii et seeni võib metsa alt leida, kui teada, kust otsida ja mida korjata.

Märksõnad: , , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.