Tark nõuanne

TESTIME: Kui hea ja täpne on Eesti ilmaäpp ILM+ või peaks kasutama mõnda välismaist?

Foto: Ivar Soopan

Rubriiki toetab

Ajal, mil arvutid olid majasuurused, kui liinibussiks oli LAZ, ihaldatud vorstiks Doktori ja lastekelguks Salvo, oli üks hetk päevas, mil isa hääl teatas: lapsed, vaikust! Telerist algas ilmateade. 

Nüüd näed ilmateavet käekellalt, arvutist ja isegi keegi ilma kehata Siri räägib sulle iPhone’ist selle meelal häälel ette. Info jookseb kõikjalt kohale ja ilmateadet ei pea ilmtingimata kuulama õhtusest uudistesaatest.  

Ja ikka ei olda rahul. Mõni meediaväljaanne küsib nõu teadmameestelt, kes silitavad seapõrna ja panevad sealt saadud andmed suurtesse sõnadesse. Räägivad, mis hakkab juhtuma kahe või kolme kuu pärast. Et tuleb lund ja külma või siis ei tule.  

Kõik see on täiesti kasutu info, sest paari päeva pärast ei mäleta enam keegi, mida keegi tuleviku kohta ütles. Seda enam, et tavalisele inimesele, kes just ennustusvõistlust ei korralda, pole sellest grammigi kasu. Talv või suvi on alati sellised, et osa perioodist on soe, osa jahe, osa lumega, osa lumeta. Inimene käitub vastavalt hetkeolukorrale, mitte ei hakka mõne habemega mehe ennustuse põhjal sügisel soojemaid talvesaapaid ostma või, vastupidi, kasukat maha müüma, kuna lubati sooja talve. 

Milline ilmaennustus on Eestis kõige olulisem? Talvel on sellele ühtmoodi, muudel aastaaegadel teistmoodi vastused. Kusagil Ühendriikide tornaado-osariigis huvitab inimesi hoopis muu ja siis on ka vajadused ennustuse sisu järele meist erinevad. Meil on ilmselt kõige tähtsam teave sademete kohta.

Ava aken

Meil on parim ilmateade akna avamine. Teen seda igal hommikul, kui lapsega välja sätin. “Hull peast, ei pane lühikesi pükse!” hõikad väänikule, kes on millegipärast kindel, et suvi tuli just täna tagasi. Ma ei vaata hommikul välja minnes kunagi arvutist või telefonist, mis väljas toimub. Milleks?

Aga see puudutab ainult hetke. Kui on vaja kogu päeva ilmateadet, siis akna avamisest ei piisa. Ka siis mitte, kui järgmisel päeval on vabaõhukontsert, spordivõistlus, paadiretk, grillipidu … Siis muutub täpne ilmateade oluliseks. 

Millist äppi kasutada?

Eestlased on üsna suured ilmateadete fännid ja mulle on jäänud mulje, et see on vahel lausa religioosselt ära jaotunud, millist ilmakanalit keegi usaldab. Mingi aeg rääkisid kõik ainult Yr.no-st, mõned vaatasid mingit Vene saiti ja vandusid, et see on kõige täpsem. Osa usaldavad vaid soomlaste ilmaennustust. 

Ise olen seni kasutanud WeatherRadari-nimelist rakendust. Miks see hea on? Avalehel on kohe ees hetkeilm ja tunni kaupa ennustus kuni järgmise päeva õhtuni: õhutemperatuur, pilvisus, sademete tõenäosuse protsent, tuulesuund. Samuti on nähtav õhurõhk, õhuniiskus, tajutav (feels like) temperatuur, tuulekiirus. Kõik peamised näitajad, millest osa on vajalikud ainult edasijõudnutele, kes saavad aru, mida õhurõhumuutus kaasa toob.

Pisut allapoole kerides näeb ilmaradari kaarti, kus lisaks tänasele ilmale (pilvisus, sademed, temperatuur, tuul) näeb maakaardilt homset ennustust. Pilved sõuavad kenasti üle mu kodukoha ja saan teada, mis kell tõenäoliselt sadama hakkab. Kusjuures sama päeva kohta on vihmaennustus olnud seni täpne. Järgmise päeva kohta tuleb ennustust vaadata järgmise päeva hommikul.  

WeatherRadaris on ka 14 päeva ennustus, mereilm ja mulle lähima avaliku live-kaamera pilt. Olen selle äpiga väga rahul ja pole enam ammu teisi vaadanud. Hiljuti aga muutsin oma harjumusi, kuigi igaks juhuks jätsin WeatherRadari telefonisse alles. Vahel on hea teist arvamust kuulata.

ILM+

Võib-olla eksin, aga tundub, et Eesti Ilmateenistus on nutiinimeste jaoks olnud pikka aega asutus, kus teatakse töötavat Taimi Paljakut, kes vahel AK lõpus sõna saab, aga tõsisemalt jälgitakse ikka mõne muu riigi ilmaennustuse veebilehete või mobiiliäppi. Facebookis on isegi grupp “Usume Taimi Paljakut”, kuigi tundub, et viimasel ajal on usk Paljakusse kõikuma löönud — viimane postitus on seal 2018. aasta detsembrist.  

Asjata. Eesti Ilmateenistus ja selle töötajad on heal tasemel olnud kogu aeg. Vaja oli lihtsalt üht tugevat tõuget. Tõuget tänapäeva. Taimi Paljakut võib uskuda endiselt, aga kui ühel ilmateenistusel pole mobiilirakendust, siis pole seda nagu olemaski. Vähemalt mitte nooremapoolse põlvkonna jaoks.  

Augusti algusest on ilmateenistusel oma mobiilirakendus ILM+, mille loojaks on Keskkonnaagentuur. Loodan, et see on juba tuhandetesse telefonidesse laaditud. Kellel ei ole, laadige. See on hea. 

Mis selles head on?

Headus on laialivalguv mõiste. Äppide puhul on oluline võimalikult kiire juurdepääs tähtsaimatele andmetele ja selge ülesehitus. ILM+ saab need linnukesed kirja.  

ILM+ avalehel on viie päeva ennustus. Selle kohalt saab valida soovitud mõõtejaama, et näha kohalikku ilma.

Ülaribal saab valida enda asukoha. Siis avaneb uus leht, kus on kõik olulised hetkenäitajad ning all tunni kaupa ennustus päeva lõpuni. Samuti kolme lähima päeva ilmaandmed. 

Ilmateenistuse äpis on ka radari- ja satelliidikaardid. Mulle need hirmsasti meeldivad. Kaardid saab tunni kaupa “jooksma” panna ja vaadata pilvisust või sademete intensiivsust. Need töötavad väga hästi, kuigi enne ekraanile ilmumist laevad päris mitu sekundit. Äpimaailmas on see lausa igavik.   

Samuti on äpis mudelprognoosi kaardid temperatuuri, sademete ja tuule kohta ning mereilmaprognoos. 

Lisa enda vaatlusandmed

Ilmahuviliste vaatlused on üks lisaväärtus, mida ILM+ pakub ja mida ma pole üheski teises ilmarakenduses näinud. Samas ma ei usu, et sel kasutajale praktiline väärtus on. Vähemalt praegu mitte. Miks peaks mulle korda minema, et Rapla ühel tänaval oli täna kell 7 nõrk vihm. Fännidele, kes ise iga päev ilmaandmeid koguvad, on see võib-olla oluline rakendus, aga teistele pigem mitte. Samas on Keskkonnaagentuur märkinud, et niisugune ilmaandmete saatmine muudab ennustuste ja hoiatuste kvaliteeti. 

Enda vaatlusandmete saatmine on tehtud hästi lihtsaks. Võimalik, et see osa äpist saab väärtuslikuks siis, kui sajad või pigem tuhanded inimesed üle Eesti hakkavad järjekindlalt oma kodukoha vaatlusi sisestama, aga kardan, et seda ei juhtu.

See on aga vahva lisandus. Eks näis — kui tuleb esimene väga suur torm, siis ehk muutub see osa äpist huvitavamaks, sest sisestada saab näiteks ka tuulekahjustusi ja üleujutuse andmeid. Või jääkatte paksust. Mind küll huvitab, kus talve saabudes jää juba kannab — elan mere ääres. Kui keegi on mu kodukoha ligidusest need andmed äsja sisestanud, siis on sellel kohe ka minu jaoks praktiline pool olemas. 

Äpp saadab telefoniekraanile ka hoiatusi. Olen nädala jagu seda kasutanud ja juba mitu teadet saanud. Näiteks eile teatati, et Peipsil on loodetuul 8, puhanguti 11 m/s. Peipsi kalameestele on see vajalik teave, aga muidu pole see teab mis tugev tuul ja ei mõju hoiatusena. Kui oodata on üle-eestilist päris tormi, siis on hoiatusteated väga asjakohased. Saareelanikud, kel on ees praamireis mandrile või mandrilt koju, saavad kindlasti sellest vihje, mida edasi teha, sest praam ei pruugi väljuda.  

Peale selle leiab äpist sünoptiku tasulise infotelefoni numbri, aga sellele kõnele pole mõtet raha kulutada (1,10 €/min), sest arvatavasti loeb sünoptik sulle hästi aeglaselt ette üsna samasuguse teksti, mis on äpist leitav. 

Kogu selle jutu juures jäi mainimata kõige tähtsam punkt: kas see äpp näitab ja ennustab ka õigesti? Senine vaatlus on näidanud, et jah, näitab ja ennustab. Vahe tegelikkusega võib olla marginaalne ja tingitud mitte sellest, et äpp, ilmateenistus või Keskkonnaagentuur eksivad, vaid sellest, kus ma ise asun, mida ja kuidas ise mõõdan, mitte mida ja kuidas nemad mõõdavad. 

Kokkuvõtteks. Kobe äpp ja kasutan seda kindlasti. Kasutamine on lihtne, segavaid reklaame ei ole (nagu on osal välismaistel tasuta äppidel), prognoosid on vähemalt seni tundunud õiged.  

Ilmaäpi kohta saab selgitavaid videoid vaadata siit.

Ilmaäpp on eesti, inglise ja vene keeles. ILM+ saab alla laadida nii Google’i kui ka Apple’i äpipoodidest.

Ilmateenistuse veebilehel kirjutatakse, et äpp läks maksma ligi 55 000 eurot ja seda finantseeris Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond. Samast fondist on viie aasta jooksul uuendatud ka Keskkonnaagentuuri hüdroloogiline ja meteoroloogiline seirevõrk.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.