Mida teha kaubanduskeskustes kolamise asemel? Zooloog Aleksei Turovski vaatleb kodus luubiga kärbest ja soovitab õues liikujatel samblikke uurida. Tema sõnul on praegu harukordne võimalus jälgida looduses toimuvat, seda ka oma kodurõdult, kui ei õnnestu metsa alla minna.
Turovski annabki selle telefoniintervjuu oma rõdul seistes. Ühtäkki ütleb ta: “Otse minu ette lendas väga huvitav kärbes. See on harilik kodukärbes. Isane loom. Ja tal on seenhaigus.” Küsimuse peale, kuidas ta nii kiiresti putukal haiguse tuvastas, vastab ta lihtsalt: “Mul on luup alati taskus.”
Oi, parasiidid on ikka põnevad
Jutu käigus selgus, et isane kärbes – kes oli Turovski rõdule maandudes veel lennuvõimeline, kuigi seenhaigus põhjustab aeglase surma – võtab suuna emastele. “Haigus mõjutab käitumist niimoodi, et isane pakub end emastele kärbestele seksuaalseks partneriks, seen kindlustab niimoodi ellujäämist. Oi, parasiidid on ikka põnevad.”
Turovski leiab, et eriolukord juhtus väga õigel aastaajal. “Praegu on suurepärane võimalus sõlmida sinasõprus loodusega,” ütleb ta. “Me saame vaadata, kuidas taimed – eelkõige samblad ja samblikud – käituvad, sest kõrgemate taimede rohelise põrgu aeg pole veel valla pääsenud ning samblal on paradiisiaeg, see saab palju päikest ja valgust.” Taimesid saab jälgida nii oma kiviaias – mis on Turovski sõnul võrratu paik – kui ka rõdul, kui sinna on mõni kivi kogutud, millel hakkab sammal peale kasvama.
Siblimas näeb ka putukaid ja lindusid. “Väljas on sebramustriga tillukesed ämblikud, samuti linnud, kellel on raske aeg ja tahavad süüa, sest varud, eriti pehme talve puhul, pole küll kindlasti ammendatud, aga neid on väga tõsiselt kasutatud,” räägib Turovski. “Nüüd tulevad linnud – nagu nahkhiiredki – maale tagasi.”
Turovski soovitab toimuvat jälgida ja tuletada meelde, kuidas nägi hoov välja möödunud ja ülemöödunud aastal. “Äkki on päevik, kuhu on see üles märgitud. Ja kui pole, siis on suurepärane võimalus selle pidamisega alustada, meil pole ju kuhugi kiiret,” ütleb Turovski.
“Olukord on selline, et inimesel pole töö ja toimingutega kiiret, on sundpuhkusel. Meil on praegu palju vaba aega. Loomulikult on hea võimalus kasutada seda looduses liikumiseks, sest kevad on väga dramaatiline ja äärmiselt tähtis aastaaeg, kui toimuvad suured sündmused ning muutused. Mitte iga päev, vaid iga tund.”
Märgi tähelepanekud üles
Looduspäeviku alustamisel soovitab Turovski märkida üles kõik, mida näed. “Kui sa ei tea putukat, pane kirja, keda ta meenutab. Või tee foto ja saada see kellelegi, näiteks zooloogile,” räägib ta. “Enamasti pole pildi järgi lihtne määrata, kellega on tegemist, aga võib oletada näiteks seda, millisest sugu- või perekonnast on ta pärit. Praegu on suurepärane võimalus luua eluks ajaks päevikupidamise traditsioon.”
Turovski paneb lugejale südamele, et ta ei põletaks kulu. “See on kurjast. Me hävitame seda tehes tohutult palju loomi, kes kulu kasutasid.”
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
