2022. aasta loomaks on valitud pruunkaru. Karu arvukus on Eestis viimased 15 aastat olnud tõusutrendis ning asurkonna seisundit võib pidada väga heaks.
Samas tähendab suur arvukus, et tihenevad ka inimese ja karu kokkupuuted. Just seetõttu peame mõistma suurkiskjate olulisust meie looduses ning tundma nende eluviise.
Pruunkaru (Ursus arctos) on inimpelglik ning pigem öise ja varjulise eluviisiga kiskja, mistõttu ei kohta teda looduses just tihti. Küll aga võib sagedasti leida märke karude kohalolust – käpajälgi metsateel, värskeid hunnikuid ja paraku vahel ka rüüstatud mesitarusid.
Karu aastal proovime anda ülevaate sellest, millist elu Eesti karud elavad, kui palju neid meie metsades on ning miks on nende arvukus kasvamas. Kindlasti huvitab igaüht ka see, kas metsa minnes peaks karu pelgama ja kuidas teda kohates käituma peaks.
“Suurkiskjatega kooseksisteerimine vajab nendega arvestamist, et vältida liigseid konflikte,” ütles Eesti Terioloogia Seltsi esimees Oliver Kalda. “Tuleb arvestada nii ühiskondliku taluvuse piiriga konfliktide osas kui ka looduses toimuvate protsessidega. Selleks peame aga Eesti karude eluolu paremini mõistma ning neid teadmisi üldsusega jagama.”
Nii kutsumegi karu aastal karudega tutvuma – osalema karuteemalistel vestlusõhtutel, karumatkadel ning külastama karumaalide näitust. Samuti on võimalik osaleda luulevõistlusel ning fotokonkursil.
Karu aasta tegemistel ning karudel endil saab silma peal hoida jälgides karublogi Looduskalendris ja Natouresti kodulehel. Maist oktoobrini on üleval ka RMK online karukaamera Väätsa metsades ning tööd käivad ka selle nimel, et taas tuleks karukaamera Looduskalendris.
Teist aastat järjest on õpilastel võimalik teha valik aasta looma loovtöö teemade seast Terioloogia Seltsi kodulehel. Karu aasta avatakse pidulikult rahvusvahelisel karupäeval 23. märtsil Tallinna loomaaias, mis ajaks on karud tõenäoliselt ka juba taliuinakust ärganud.
Aasta sündmuste kohta saab lugeda aasta looma lehel Looduskalendris ning Eesti Terioloogia Seltsi lehel www.terio.ee.
Aasta tegevusi korraldavad: Eesti Terioloogia Selts, Eesti Jahimeeste Selts, Looduskalender.ee, Natourest, Eesti Loodusmuuseum, Tallinna Loomaaed, Tartu Harrastuskunstnike Klubi, MTÜ Aasta loom, RMK, Alaveski loomapark, Eesti Loomaaiasõprade Selts, Tartu Ülikooli terioloogia õppetool.
Aasta looma (täpsemini imetajat) on valitud alates 2013. aastast MTÜ Aasta Looma eestvedamisel koostöös Eesti Terioloogia Seltsi, Eesti Looduskaitse Seltsi, Eesti Jahimeeste Seltsi, Tallinna Loomaaia, Erametsakeskuse ja Eesti Loodusmuuseumiga.
Eesti Terioloogia Selts
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
