Alanud põdrajahi hooaja eesmärk on hoida põtrade arvukust mõõdukal tasemel. Põtrade nagu ka teiste suurulukite küttimislimiit kehtestatakse maakondlike jahindusnõukogudes teaduspõhiste soovituste alusel.
Selle aasta alguses elas keskkonnaagentuuri andmetel Eestis 10 000 – 11 000 põtra. „See on igati optimaalne arvukus, mis tagab põtrade tekitatud metsa- ja liikluskahjude hoidmise mõistlikes piirides,“ ütles kliimaministeeriumi jahindusnõunik Aimar Rakko. „Koos asurkonda lisandunud vasikatega küündis arvukus selle aasta põdrajahihooaja alguseks hinnanguliselt 15 000 isendini. Põtrade talvise arvukuse hoidmiseks samal tasemel mis möödunud talvel, on soovitatud sel jahihooajal küttida 3500 – 4000 looma.“
Põtrade arvukus on viimase kolmekümne aasta jooksul märkimisväärselt muutunud. Pärast arvukuse madalseisu 1990ndate keskpaigas, mil talvine asurkonna suurus küündis vaid 5000 – 6000 isendini, hakkas arvukus suurenema ning ulatus aastatel 2012 – 2015 juba pea kolm korda kõrgemale – kuni 17 000ni.
„Koos arvukuse tõusuga suurenesid oluliselt ka põdraga seotud metsa- ja liikluskahjud, mille vähendamise eesmärgil tehti otsus tõsta küttimise intensiivsust ja nii langes aastatel 2015 – 2019 põdra arvukus Eestis kokku ligi kolmandiku võrra,“ selgitas keskkonnaagentuuri eluslooduse juhtivspetsialist Rauno Veeroja.
Pikemaajaliseks eesmärgiks seati toona arvukuse viimine tasemele 10 000 – 11 000 isendit talvises asurkonnas. Sellel mõõdukal tasemel põdra arvukus selle aasta alguses ka oli ja nii võiks see olla ka järgnevatel aastatel.
Kaasaegse jahipidamise üheks peamiseks ülesanne on ulukite tekitatud kahjustuste vähendamine, säilitades samas kütitavate loomade soodsa seisundi. Selle jälgimiseks korraldatakse ulukite seiret, mis kätkeb endas nii jahimeeste poolt kogutavate vaatlus-, küttimis- ja talviste jäljeloenduste andmete, kütitud ulukitelt kogutud bioproovide, keskkonnaameti ja RMK poolt kogutavate ulukite tekitatud kahjustuste kui ka keskkonnaagentuuri poolt eri seirealades läbiviidavate hirvlaste talviste pabulahunnikute loenduse ja metsakahjustuste seire andmete koondamist ja analüüsi.
Põdra ja ka teiste sõraliste küttimismaht ja -struktuur lepitakse igal jahiaastal jahipiirkondade kaupa kokku maakondlikes jahindusnõukogudes, lähtudes keskkonnaagentuuri ulukite seirearuande tulemustest ja soovitustest ning jahipiirkonna kasutaja ettepanekust.
Keskkonnaameti järelevalve arendusbüroo peainspektor Liivi Plumer ütles, et kindlasti tasub enne jahile minekut üle kontrollida enda jahivarustus ning jahipidamise dokumentide kehtivus. “Kui dokumentidega on kõik korras, sujuvad kiiresti ka Keskkonnaameti jahikontrollid. Põdrajahile minnes peab lisaks kehtivale jahitunnistusele olema suuruluki laskekatse tunnistus, relvaluba ning jahiluba põdra küttimiseks. Lisaks peab olema tasutud ka jahipidamisõiguse tasu, milleks on 10 eurot. Kui jahile võetakse kaasa jahikoer, peab omanikul olema kaasas koera tõugu tõendav dokument,” selgitas Plumer.
Jahipidamise juures on siiski kõige olulisem loodusliku tasakaalu säilitamine. “Seetõttu palume ausatel jahimeestel võimalikust salaküttimisest Keskkonnaametile kindlasti teada anda – selline tegevus ei tohi olla mitte mingil juhul lubatud,” lisas Plumer.
Maakondlikud põdra küttimislimiidid 2024/2025 jahihooajal on:
Harju 331
Hiiu 63
Ida-Viru 301
Jõgeva 170
Järva 200
Lääne 232
Lääne-Viru 200
Põlva 193
Pärnu 539
Rapla 288
Saare 187
Tartu 231
Valga 179
Viljandi 332
Võru 240
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
