Värske analüüs jõuab järeldusele, et Eesti vajab õigusselguse loomiseks ning mõjusaks kliimapoliitikaks kliimaseadust. Seatud kliimaeesmärkideni jõudmiseks peab seadus olema selge, toetuma teadusele, sisaldama kliimaeesmärke ning selget vastutust nende täitmise eest.
Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) koostatud analüüs “Eesti kliimaseaduse perspektiivikus” toob välja, et Eesti praegune kliimaalane õiguslik regulatsioon on hektiline ning ebapiisav riigi kliimaeesmärkide saavutamiseks.
Analüüsi üks autoreist KÕKi õigusekspert Kärt Vaarmari selgitas, et Eesti kliimaeesmärgid on kirjas mitmes erinevas dokumendis, mis on sageli ka omavahel vastuolus või sisult vananenud. Selge ei ole, kes vastutab kliimaeesmärkide täitmise eest ning puudub üldine kliimapoliitika juhtimisstruktuur.
“Sellises ebaselges olukorras on kliimaeesmärkide saavutamist Eestis õiguslikult äärmiselt keeruline tagada,” ütles Vaarmari. “Mitmete riikide kogemus, mida uurisime analüüsi koostades, annab alust järeldada, et sisukas kliimaseadus võimaldaks luua tervikliku pildi kliimapoliitikast ning lisaks kindlust ja selgust nii otsustajatele, kodanikele kui ka ettevõtjatele.”
Analüüsist selgub, et mõjusa kliimaseaduse keskmes peaksid olema selgelt määratletud kliimaeesmärgid. Lisaks rõhutab analüüs teaduspõhisuse, vastutuse ning ülesannete jaotamise tähtsust.
“Kliimakriisi leevendamiseks on hädavajalik tugev, ent samas paindlik seadusandlik raamistik,” lausus Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert Piret Väinsalu. “Tugev on kliimaseadus juhul, kui see tugineb teadusele, on nõudlik ehk sisaldab kliimaeesmärkide ambitsiooni vähendamise keeldu, kuid samas võimaldab piisavalt kiiresti ambitsiooni tõsta, kui selgub, et meie tegevus ei ole piisav Pariisi leppes püüdluseks võetud 1,5 kraadi piiridesse jäämiseks. Seadus peaks ütlema, kuidas jaotub riigiasutuste vastutus eesmärkide täitmise eest ning kuidas kaasatakse avalikkust kliimapoliitika kujundamisse.”
Analüüsi tulemused on mõeldud kasutamiseks edasiste kliimaseaduse teemaliste arutelude ja võimalike õigusloomeprotsesside ühe alusmaterjalina Eestis. Analüüsi Eesti kliimaseaduse perspektiivikusest tellis KÕKilt Eestimaa Looduse Fond, et saada vastus küsimusele, kas ja millisel kujul oleks Eesti kliimapoliitika reguleerimisel kasu kliimaseadusest.
Vaata lisaks:
Keskkonnaõiguse Keskuse analüüs “Eesti kliimaseaduse perspektiivikus”
Kliimaseaduse temaatiline veebileht: www.kliimaseadus.ee
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
