Antarktika pingviinide väljaheidetest eraldub äärmiselt palju naerugaasi

Foto: Unsplash

Naerugaasi ei saa ainult hambaarsti külastades. See väljub ka pingviinist.

Ajakirjas Science of Total Environment avaldatud uurimuses vaadeldi kuningpingviinide pesitsuskoloonia tegevuse mõju pinnase kasvuhoonegaaside voogudele Lõuna-Georgia osariigis, Antarktikast põhja pool asuval Antarktika saarel.

Üks leid oli väga harukordne: pingviini väljaheide ehk guaano toodab eriti kõrgel tasemel dilämmastikoksiini, teisisõnu naerugaasi, vahendab CNN.

“See on tõeliselt intensiivne,” ütles uuringu autor Bo Elberling. Ta märkis, et väljaheide sisaldab sada korda rohkem naerugaasi kui vast väetatud Taani põld. Elberingi sõnul eraldab guaano nii palju lämmastikku, et üks teadlane oli hakanud pärast tunde väljaheite uurimist kägu ajama.

Kuidas naerugaasi toodetakse?

Kui pingviin sööb kala, kalmaari ja krilli, eraldub maasse tema väljaheitest lämmastik. Seejärel muundavad pinnases olevad bakterid lämmastiku dilämmastikoksiidiks – kasvuhoonegaasiks, mida tavaliselt nimetatakse naerugaasiks.

“Meie jaoks on selge, et dilämmastikoksiidi tase on väga kõrge kohtades, kus on pingviinid – ja seetõttu ka guaano – ning vastupidi, madalam kohtades, kus neid pole,” ütles Elberling.

Kliimamured

Pingviinide väljaheited ei mõjuta Maad tervikuna, kuid uuringud näitavad, kuidas mõjutavad loomad oma keskkonda. Kui pingviinid laienevad jäävabadele rannikualadele, võib suureneda ka kasvuhoonegaaside kogus.

Elberingi sõnul tekib edasiste uuringute käigus parem arusaam sellest, kuidas mõjutavad pingviinide väljaheited Maad ja selle atmosfääri. Aga ka sellest, mis võiks aidata võidelda kasvuhoonegaaside vastu.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.