Tänasest ei pea enam supluskohas olema riietuskabiini, WC-d ega prügikasti.
Terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Lembi Tiksi sõnul ei nõuta enam avalikus supluskohas riietuskabiini, tualettruumi ega prügiurni.
“Muudatuse tingis asjaolu, et vana korra kõrged nõudmised tekitasid praktilises elus paljudele supluskohtade valdajatele probleeme ja takistasid seega supluskoha asutamist,” ütles Tiks, kelle sõnul pole supluskohana mitteregistreeritud veekogu valdaja kohustatud ka võimalikku reostusohtu näitavaid veeproove tegema.
“Tulemuseks oli olukord, kus inimesed käisid supluskohtades suplemas, mille veekvaliteet ei vastanud nõuetele,” ütles Tiks.
Tiksi sõnul ei saa terviseamet sellistes kohtades suplemist takistada, mistõttu tuleb suurendada seiratavate supluskohtade arvu. “Kuna eelkõige on oluline kaitsta inimeste tervist, on oluline suurendada avalike supluskohtade arvu ja motiveerida nende haldajaid regulaarselt veekvaliteeti kontrollima,” sõnas ta.
“Sel aastal on näha, et huvi avada veekogu supluseks ja kontrollida seega veekvaliteeti, on eelmise aastaga võrreldes suurem,” ütles Tiks.
Supluskoht peab olema hooajal hooldatud ja korrastatud. Selles leidub alati ujujatele nähtavas kohas veekvaliteedi info ja supluskoha valdajate kontaktandmed.
Suplushooaja avamiseks on tänase seisuga valmis 53 kohta, mille rannad on heakorrastatud ja veekvaliteet on nõuetele vastav.
Veekvaliteedi seiret tehakse kokku 85 kohas, neist 37 on mererannad ja 48 siseveekogu. Esimest korda on veekvaliteet jälgimise all üheksas uues supluskohas. Ametlik suplushooaeg kestab 1. juunist 31. augustini.