Autoteede lähedus mõjutab ka lindude sigivust

Foto: Shutterstock

Kuigi mõni linnuliik võib sõiduteest kasu lõigata, näiteks leiab sellelt toiduks sobilikke hukkunud loomi, on autotee suuresti ökolõks, sest selle läheduses on linnu tervis viletsam.

Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloogi Marko Mägi sõnul katab Maad ligikaudu 45 miljonit kilomeetrit autoteid, mida on 2050. aastaks lausa 70 miljonit. Siis sõidab nendel praegusest kaks korda rohkem ehk 2,8 miljardit sõidukit. Teedevõrgustik mõjutab loomi kõikjal, kuid seni on selle uurimine olnud reeglina lokaalne või üksikute liikide põhine.

Soodne paik varitsemiseks

On teada, et röövlinnud ja vareslased võivad teedest kasu lõigata: hukkunud loomad on kerge saak. Lisaks on teid ääristav taristu (elektriliin või -post) soodne paik saagi varitsemiseks.

Kuid teed võivad kokkuvõttes olla ökolõksud, sest nende läheduses on linnu tervis vilets ja sigivus väike. On ka teada, et liiklusmüra, kokkupõrked sõidukitega, keemiline ja valgusreostus ning teede ehitusel tekkiv elupaikade killustumine mõjutavad lindude omavahelist suhtlust, toitumist ja kisklust, kirjutab Mägi Linnuvaatlejas.

Suurbritannia teedevõrk on 400 000 kilomeetrit pikk ning nii tihe, et lausa 80 protsenti selle maismaast asub ühe kilomeetri kaugusel kõvakattega teest. Viimase poole sajandi jooksul on Suurbritannias linde oluliselt vähemaks jäänud ja seda seostatakse põllunduse intensiivistumise, elupaikade hävimise ning halvenemise ja kliimamuutustega.

Kuna võrreldes 1970. aastaga on praegune liikluskoormus üle 160 protsendi suurem, võib ka teedevõrk lindude arvukust mõjutada.

Andmed 51 liigi kohta

Suurbritanniat katva teedevõrgu ja selle lähiümbruse, peaaegu kogu riiki hõlmava linnuloenduste andmete võrdlusest selgus, kas ja kuidas see linde mõjutab.

Usaldusväärseid andmeid kogunes 51 linnuliigi kohta, sealhulgas võeti arvesse tee ümbruse maaharimise intensiivsus, asulate lähedus, elupaiga tüüp, klimaatilised näitajad ning tõenäosus, et lindu märgatakse.

30 linnuliigi asustustihedus sõltus kas suure maantee (liikluskoormus 17 400 sõidukit ööpäevas) või väiksema tee (1300 sõidukit ööpäevas) lähedusest.

Seejuures oli 20 liigil 28st asustustihedus suurem väiketeede lähikonnas (arvukus suurenes 49–120 protsenti), kuid suure maantee lähedus kahandas asustustihedust oluliselt – arvukus langes kaheksast liigist seitsmel.

Kahaneva arvukusega liigi asustustihedus langes keskmiselt 19, suureneva arvukusega liigil kasvas 47 protsenti. Need muutused on ligikaudu pool sellest, mida põhjustab linnustiku muutusi enim mõjutav intensiivpõllundus – praegu üks suurim lindude kadumise põhjustaja.

Mõju sõltus tee lähedusest – mida lähemal teele, seda enam mõjutas see arvukust. Tee läheduses kasvas arvukus liikidel, keda teame ka linnalindudena, sest nad suudavad muutustega kiiresti kohaneda. Näiteks tuleneb suitsu- ja räästapääsukese arvukam esinemine teede lähistel ilmselt elektriliinidest, mis on lindudele sobilikud peatuskohad.

Sõidukiiruse piiramine

Ainus liik, kellele mõjus nii väikeste kui ka suurte teede lähedus positiivselt (kasv kaks protsenti), oli künnivares. Liikidel, kelle arvukus langes teede läheduses, vähenes see kaks kuni üksteist protsenti. Keskmiselt ulatus suure tee mõju linnustikule kuni 340 meetri kaugusele (0,2–1,1 km), väiksemate teede puhul 370 meetrini (0,1–2,2 km).

Arvukuse languse või kasvu seos tee suurusega näitab, et teedevõrk mõjutab lindude arvukust kogu Suurbritannias suurel skaalal. Kuna reeglina on mõju pigem negatiivne, peaks teede rajamisel silmas pidama elurikkust vähendavate ohtude maandamist. Seda eelkõige olulise tähtsusega kaitsealadel, sest tee rajamine võib oluliselt vähendada kaitseala eesmärkide saavutamist.

Ohu maandamiseks on vaja vähendada müra ja kokkupõrkeohtu, näiteks piirata sõidukiirust või kasutada vähem müra tekitavaid teematerjale, samuti on vaja vältida tee muutumist ökolõksuks. Oluline on, et vajaliku teedevõrgu loomisel otsitaks loodussõbralikumaid ja elurikkust toetavaid lahendusi.

Märksõnad: , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.