11.-13. mail Tallinna Botaanikaaias toimuv Biotoopia toob publiku ette uusi mõttemustreid maapõue müstilistest varivõrgustikest ja nende õpetlikest sõnumitest ühiskonnale. Konverentsi peaesineja on tunnustatud bioloog ja menuraamatute autor Merlin Sheldrake Suurbritanniast.
Biotoopia konverentsi põhiteema on maa-alused varivõrgustikud, mis ei piirdu mulla kui liigirikkama biosfääri osa tutvustamisega. Biotoopial kutsutakse osalejaid aktiivselt aruteluringi ja esitatakse hoopis ebatavalisi küsimusi: kuidas seened keemiliste ühendite abil sipelga käitumist mõjutavad, kas inimese aju asub vaid kolju sees ja kas tulevik on fikseeritud sihtkoht, mille poole pimeda sihikindlusega marssida?
Konverentsi kuraator Peeter Laurits toob esile, et maa-alune ökosfäär on üha kasvav inspiratsiooni ja imede allikas nii teadusele kui ka inimese arusaamale keskkonnast, mis seab proovile meie tõekspidamised sellest, mida tähendab olla elus ja loodusega ühenduses.
“Hea kujutlusvõimega ja raamidest väljuvate teadlaste ja kunstnike poolt pakutud aruteluteemade keskel on meil kõigil ühine oluline roll – leida üles koostöised kokkupuute punktid looduse ja ühiskonna vahel, mille praktikas rakendamisel mistahes valdkonnas on võimalik muutusi ellu kutsuda,” rääkis ta.
Heaks näiteks on konverentsi peaesineja Merlin Sheldrake (Suurbritannia) raamat “Läbipõimunud elu”, kus autor käsitleb seente maailma äärmiselt mitmekesiseid sotsiaalseid protsesse ja nende eriskummalisi, veidraid, arusaamatuid ja paljuski veel läbiuurimata toimetusi, mis on terviklike ökosüsteemide toimimiseks vältimatud.
Sheldrake on teadust kajastanud sedavõrd silmiavardaval viisil, et sellest rahvusvahelisest menuraamatust võib kujuneda uue aja bioloogiaõpik. Ka Eestist on tuua näiteid, kus liigume aina enam loodusteaduste ja hariduse süsteemselt ühendamise suunal. Näiteks uute riigigümnaasiumite kontseptsioonides võidutsesid nimelt kestlikud mudelid. Eestvedaja rolli kandva Rakvere riigigümnaasiumi ökoloogi haridusega õppejuht Mihkel Kangur tutvustabki konverentsil, kuidas loodusteaduste integreerimine kõikidesse õppeainetesse toob kaasa muutuse meie suhtumises ja hoiakutes ning kuidas alles selle kaudu on võimalik tulevikus täisväärtuslikku elukeskkonda säilitada.
Sheldrake ja Kanguri täiendavad konverentsile esinema kutsutud filosoof ja tunnetuse uurija Paco Calvo (Hispaania) ning Nigeeria päritolu kirjanik, filosoof ja psühholoog Bayo Akomolafe ning kunsti ja jätkusuutlikkuse professor Jan van Boeckel (Holland). “Mükoloogia ja ökoloogia on ka Eestis kõrgel tasemel ja diskussioon tõotab elav ja põnev tulla,” märkis Laurits. Eesti ekspertidest esinevad konverentsil veel Maarja Öpik, Aveliina Helm, Timo Maran ja Vaim Sarv.
Biotoopia konverentsi ja kunstiprogrammi töökeeleks on inglise keel, sündmuste piletid on saadaval siin: bit.ly/biotoopia. Ajas täienev 2023. aasta programmi ja esinejate info on leitav www.biotoopia.ee veebilehelt.
Biotoopia konverentsi nõukogusse kuuluvad ökosemiootik Kalevi Kull (Tartu Ülikool), kunstiajaloolane Sirje Helme (Eesti Kunstimuuseumi) ja kultuuriajaloolane Marek Tamm (Tallinna Ülikool). Biotoopia konverentsi juured ulatuvad 1995. aastal Sirje Helme, Eha Komissarovi ja Ando Keskküla kureeritud näituse „Biotoopia. Bioloogia. Tehnoloogia. Utoopia.“ ideeni. Konverentsi korraldab Estonian Anthropocene Center MTÜ.
Biotoopia`23 toetajateks on Tallinn – Euroopa roheline pealinn 2023, Tallinna Botaanikaaed, Medivar, Liivalill, Kuuldeaparaadid, Eesti Kultuurkapital ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
