Rahandusministeeriumi tellitud analüüs saadab meretuulepargid Hiiumaa külje alt avamerele. Arendajad ütlevad, et tegemist on ebarealistliku plaaniga. Ainsana rõõmustab Sõnajalgade tuulepargi arendus, kirjutab Delfi.
Aasta esimestel päevadel andis rahandusministeerium teada justkui toreda sõnumi: nad tellisid Hiiu mereala ruumianalüüsi ja leidsid saare vetes sobivad kohad tuuleparkide rajamiseks.
Rahandusministeeriumi kaarti lähemalt vaadates selgub, et tuuleparkide jaoks sobivaks pakutud alad ei ühti sugugi nendega, kuhu meretuuleparkide arendajad praegu tuulikute püstitamiseks hoonestuslubasid taotlevad.
Veelgi enam, kolmest Hiiumaa külje alla tuuleparke püstitada soovivast arendajast kaks ütlevad, et ministeeriumi soovitused on ebarealistlikud ja nende järgi jäävadki Hiiumaa vetesse tuulepargid tegemata.
Pikemalt loe Delfist.
Hiiu mereala ruumianalüüsi esialgsetest tulemustest kirjutas Rohegeenius 4. jaanuaril. Tulemused näitavad, et saare vetes leidub tuuleenergeetika kavandamiseks sobivaid kohti – analüüs toob sobilike kohtadena välja alad Hiiumaast lõunas ja läänes.
Riigihalduse ministri Riina Solmani sõnul algatati Hiiu mereala ruumianalüüs eesmärgiga selgitada välja, kas sealsetesse vetesse on põhimõtteliselt võimalik tuuleparke planeerida. „Riigil on vajalik taastuvenergeetika eesmärkide täitmiseks täna igat võimalust kaaluda ning ka arendajad tunnevad Hiiu mereala vastu suurt huvi,“ rääkis minister.
Meretuuleparkide võimalike asukohtadena ei piirduta Hiiu maakonna merealaga, vaid uurimisala on laiendatud Eesti majandusvööndisse. Ruumianalüüsis eristuvad tuuleenergeetika planeerimiseks kaks kõige sobilikumat asukohta meres – 137 ruutkilomeetri suurune ala Hiiu mereala lõunaservas ning 745 ruutkilomeetrine ala läänes.
„Suurem ala asub teisel pool rahvusvahelist laevateed Eesti majandusvööndi tagumisel piiril ja võib olla sobilik ujuvtuulikute jaoks,“ selgitas rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna nõunik Lembe Reiman. „Tegemist on innovatiivse tehnoloogiaga, mis tulevikus võib anda võimaluse rajada tuuleparke sügavasse vette,“ lisas ta.
Analüüs tugineb olemasolevatele andmetele, arvestades riigi arengu vaates olulisi looduslikke, tehnilisi, majanduslikke ja muid asjaolusid. Näiteks markeeritakse looduskaitsealad, maardlad, lindude rändeteed, vrakkide asukohad ning mereala kasutamise info – laevateed, traalpüügi, kaadamis- ja ankrualad.
Lembe Reimani hinnangul on täna problemaatiline küsimus juba esitatud hoonestusloa taotlused. „Hiiu merealal võib nende lahendamine osutuda keeruliseks, kuna taotletud kohad asuvad enamasti linnustikutundlikel aladel, mis analüüsi tulemuste kohaselt on tuuleparkide arendamiseks pigem ebasobivad. Samuti esineb neil aladel osaliselt kattumist olulisemate traalpüügikohtadega,“ märkis Reiman.
2018. aasta riigikohtu otsusega kehtib Hiiu maakonnaplaneering saarega külgneval merealal, ent tühistatud on tuuleenergeetika osa selles. Riigi taastuvenergeetika arendamise kaalutlus ning arendajate jätkuv huvi tingisid aga vajaduse ruumilise analüüsi järele.
Analüüs on riigile sisendiks otsustamaks, kas algatada Hiiu merealal tuuleenergeetika arendamiseks planeeringut. Planeerimisprotsessis võib täpsustuda tuuleenergeetika alade suurus ja paiknemine ning täiendavate uuringute vajadus. Samuti on täpsustumas rahvusvahelise tähtsusega linnualad, mis omakorda võivad muuta tuuleparkideks sobilike alade piire.
Analüüsiga on võimalik tutvuda veebilehel planeerimine.ee. Töö tellijad on rahandusministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, tööd teostas AB Artes Terrae OÜ.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
