Kuni 2. detsembrini piisab kõnest ja sa vabaned nurgast kössitavast autost.
Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Kaupo Heinma sõnul põhjustavad romusõidukid negatiivset keskkonnamõju, võtavad ruumi ning hõivavad napid parkimiskohad.
Nüüd antakse romudele uus elu. Nende varuosad saab suunata korduvkasutusse või võtta näiteks rehvid, õlifilter, aku ja metallid ringlusesse. Plastosad ja vedelikud aga suunatakse energiakasutusse.
“Illegaalses jäätmekäitluskohas toimub jäätmete käitlemine keskkonnanõudeid eirates, mis on reaalne oht keskkonnale,” ütles Heinma. “Nii satub ohtu näiteks põhjavesi, aga ka meie üldine ohutus, näiteks võib romu põlema süttida.”
Kasutuselt kõrvaldatud sõidukist eemaldatakse käitlemise ajal 6-12 liitrit vedelikke. Maha kallatud või põletatud mootoriõli võib põhjustada nii keskkonnaohtu kui ka ohtu inimese tervisele.
Omanike teadmatuse tõttu jäetakse sõiduk lagunema, lammutatakse ise või müüakse ebaseaduslikule lammutajale. Viimane aga ei väljasta sõiduki omanikule lammutustõendit ega registreeri end sõiduki uue omanikuna liiklusregistis. Kui omanik jääb liiklusregistris muutmata, säilib ka vastutus.
Romusõiduki üleandmisel on vaja esitada selle tehniline pass, isikut tõendav dokument, ostu-müügilepingud või sõiduki omaniku volikiri.
Kampaania raames koguti 2018. aastal 250 ja 2019. aastal kokku 430 romusõidukit.
Lisainfot leiad Keskkonnaministeeriumi lehelt.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
