Uudis

Digilahendused aitavad põllumajanduse muuta säästlikumaks, eelduseks on kiire interneti jõudmine maale

F: Pixabay

Täna peetakse Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldusel konverentsi „Digipööre Eesti põllumajanduses“. Konverentsil analüüsitakse põllumajanduse kiirema digitaliseerimise eeldusi ja arenguid ning konkreetseid võimalusi taime- ja loomakasvatuses. Eesti põllumehed on olnud väga varmad uute tehnoloogiate rakendamisel, kuid põllumajandustootmises tekkivate andmete paremaks kasutamiseks on palju vaja veel teha.

„Kuigi üldiselt kujutatakse põllumajandust ja toidutootmist ette pigem traditsioonilise tegevusalana, siis kaasaegse põllumajandustootmise märksõnadeks on innovatsioon, tehnoloogia ja teadmised. Üha paremad tehnoloogiad ja digilahendused annavad võimaluse andmete efektiivse kasutamise kaudu toota säästlikumalt ja optimeerida tööprotsesse. Näeme täppispõllumajanduse lahendustes võtmetegurit nii põllumajandusettevõtete tootlikkuse kasvu ja majandusliku edu saavutamisel kui põllumajandustootmise keskkonnahoiu suurendamisel,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Eestis on seatud eesmärgiks, et 2030. aastaks on asukohast sõltumata kättesaadav ülikiire, usaldusväärne ja taskukohane sideühendus, mis võimaldab luua ja kasutada uudseid digiteenuseid. „Kiire internetiühenduse tagamine maapiirkondades on kriitilise tähtsusega eelduseks põllumajanduse digitaliseerimisel. Tunnetame, et riigi poolt seatud eesmärgid maapiirkondades kiire sideühenduse kättesaadavaks tegemisel võiksid olla palju ambitsioonikamad, sest sellest sõltub otseselt maal tegutsevate ettevõtete edukas tegevus,“ rõhutas koja juht.

„Põllumajanduses mängib olulist rolli ka suurandmete kogumine, analüüs ning vahetus erinevate avaliku sektori asutustega, mis aitab ettevõtjatel lisaks tootmisefektiivsuse tõstmisele lihtsamini riigiasutustega suhelda ja ebamõistlikku halduskoormust vähendada. Sellele on viimastel aastatel küll rohkem tähelepanu pööratud, aga põllumajandusettevõtted ootavad pingsalt käega katsutavaid tulemusi, mis aitaksid nii taime- kui loomakasvatajate elu lihtsamaks muuta,“ lisas Sõrmus.

Eesti põllumehed on olnud väga varmad uute tehnoloogiate rakendamisel, kuid kindlasti on veel palju teha, et põllumajandustootmises tekkivaid andmeid paremini ära kasutada. Seejuures on tähtis ka põllumeeste digipädevuse tõstmine, et pakutavad võimalused ettevõtetes ka tegelikult kasutamist leiaksid. Üha uute keskkonna- ja kliimaeesmärkide valguses vajab põllumajandussektor toidutooraine tootjana uudseid tehnoloogiaid, mis aitavad suurendada põllumajanduslikku tootlikkust ja sissetulekuid ning vähendada riske ja tootmise keskkonnaalast jalajälge.

„Eesti riigil on hästi toimiv e-taristu ja hulgaliselt väärtuslikke andmeid. Need on eeldused, mille abil on võimalik luua põllumajandus- ja toidusektorile vajalikke  digitaalseid teenuseid. Potentsiaali rakendamine väärib pidevat arutelu ettevõtetega nii toidu- kui ka tehnoloogiasektoris,“ märgib konverentsil oma ettekandes Eesti Maaülikooli doktorant Martin Kukk.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.