Eesti Energia hinnangul on kõrgete elektrihindade olukorras lahenduseks taastuvenergia arendamine väga suures mahus.
“Küsimus pole ainult selles kui palju on tuult ja päikest, probleem on selles, et meil on veel liiga vähe taastuvenergia tootmist siinsamas Eestis,” rääkis Eesti Energia kommunikatsioonijuht Reimo Raja BNS-ile.
Tema sõnul on lisaks maismaa tuuleparkidele Eestis vaja ka avamere tuuleparke. Eesti Energial on töös arendused Hiiumaal ja Liivi lahes. “Taastuvelektril põhinev elektrifitseerimine on kiireim, odavaim ja kõige keskkonnasõbralikum tee süsinikuneutraalse majandusmudelini. Ja parim rohi kõrgete elektrihindade vastu,” märkis Raja.
Seejuures on elektri hind tõusnud igal pool Euroopas, kuid näiteks Põhjamaades on olukord parem, sest neil on rohkem taastuvenergia tootmisvõimsusi. Ehk paremini läheb neil, kes emiteerivad minimaalselt süsinikdioksiidi (CO2).
“Elektri hinda aitab turul alla viia see, kui elektrit suudavad suures mahus toota tuulepargid, päikesepargid, hüdroelektrijaamad ja tuumajaamad ehk süsinikdioksiidi minimaalselt emiteerivad elektritootjad,” selgitas energiakontserni kommunikatsioonijuht.
Nõudlus on seejuures aga oluliselt kasvanud ja kasvab majanduse elavnedes veel. “Taastuvenergia võimsused on täie rauaga turul. Paraku jääb sellest täna veel väheks. Tuulepargid ei kannata tuulepuuduse käes, vaid neid on lihtsalt liiga vähe Eestis ja Baltikumis tervikuna,” tõdes Raja.
Elektrinõudluse katmiseks käivituvad gaasi-, kivisöe- ja põlevkivielektrijaamad, mille toodangu omahinnast 75 protsenti moodustavad maksud. “Kõige rohkem CO2 maks, mis on aastaga enam kui kahekordistunud. Samuti on kallinenud kivisöe ja eriti maagaasi hind. Kui elektrinõudluse rahuldamiseks töötavad nii-öelda kallimad jaamad, on ka elektri hind tarbijale kõrgem,” tõdes Raja.
Ta lisas, et elektri hinda ei dikteeri avatud turul Eesti Energia ega ükski teine elektrimüüja – hind kujuneb vaba turu konkurentsi tingimustes.
Hind Põhja- ja Baltimaade ühisel elektriturul Nord Pool sõltub sellest, millised elektrijaamad suudavad regioonis tervikuna elektrit toota ning kui suur on tarbijate nõudlus.
Alates möödunud nädala kolmapäevast ehk 8. septembrist on elektri börsihind Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas teinud mitmeid rekordeid, tõustes nädalaga 127,17 eurolt 160,36 euroni ehk 26,1 protsenti.
Enne tänavust aastat pärines rekordhind elektribörsi Eesti hinnapiirkonnas 2014. aasta 20. juulist, mil päeva keskmine hind oli 124,77 eurot megavatt-tunni kohta. Võrdluses sellega kerkis kolmapäevane 160,36-eurone rekordhind 28,5 protsenti.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
