Valmides aitab jaam kaasa energiajulgeoleku tagamisele pärast desünkroniseerimist Venemaa energiasüsteemist.
Ida-Virumaale Estonia kaevanduse tööstusalale planeeritav jaam on mastaapne ringmajandusprojekt, mille ehitamisel kasutatakse ära põlevkivi väärindamisel tekkiv lubjakivikillustik ja suletud kaevanduskäigud. See toimib võimsa salvestina, aidates käivitumisel tagada energiajulgeolekut ja elektrivõrgu stabiilsust.
Eelprojekteerimise tulemusel täpsustub investeeringu suurus ja tasuvus ning keskkonnamõjude eelhindamise käigus selgub, milliste keskkonnanõuete ja -tingimustega tuleb selle rajamisel arvestada.
Eesti Energia juhatuse liikme Margus Valsi sõnul suudab jaam energiaturgudele pakkuda erinevaid teenused, mis muudab selle oluliseks varaks mitte ainult ettevõtte, vaid kogu riigi seisukohalt.
Jaamaga ollakse valmis turule tulema hiljemalt 2026. aastal. Valsi teatel pakub see lahendust mitmele väljakutsele korraga, sest lisaks varustuskindluse tagamisele soodustab see taastuvenergia kasutuselevõttu, aitab jõuda jäätmevaba tootmiseni ning võtab taaskasutusse tööstusterritooriumi.
“Taastuvenergia toodang on oma olemuselt muutlik ning selle prognoos võib erineda suures mahus sellest, mida tegelikult tuule- ja päikesepargid toodavad,” märkis Vals.
“Isegi kaks tundi enne tootmishetke võib tootmisprognoos erineda tegelikust toodangust märkimisväärselt,” lisas ta. Et sellega toime tulla, peab elektrisüsteemis tarbimise ja tootmise bilansi ning sageduse tagamiseks olema tootmisvarasid, mis suudavad sama kiiresti reageerida. “Üheks tehnoloogiaks, mis sellist kiiret reageerimist võimaldab, on kaasaegne pumphüdroelektrijaam, mis on võimeline end üles-alla koormama mõne minutiga.”
Projekt on unikaalne, sest Eesti Energiale teadaolevalt pole põlevkivi- või söekaevandusi kasutatud hüdroelektrijaama veereservuaarina. Lisaks on ainulaadne see, et pumphüdroelektrijaama survekõrguse ehk ülemise ja alumise veereservuaari vahelist kõrgust suurendatakse taaskasutades Estonia põlevkivikaevanduse mäemassi rikastamisest tekkivat aherainet.
Planeeritava pumphüdroelektrijaama kontseptsiooni on võimalik eksportida teistesse riikidesse. Sihtgrupiks on riigid, mille maapinna reljeef pole sobilik klassikalise pumphüdroelektrijaama ehitamiseks ning kus on suletud või suletavaid kaevandusi.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
